Animals’ ability to just be and not question their existence makes them seem more spiritual. We humans are so far away from “just being” in our everyday life. If it isn’t bills, it’s taxes; if it isn’t taxes, it’s what color to paint the bathroom; if it isn’t the bathroom, it’s forgetting to send off an RSVP for that party…it’s always something. As a result, there are miscommunications and breakdowns in our behavior. Or we have unclear ideas about how to proceed when our pets get sick. Ultimately, the depth of love that animals express to us is so profound that there are no words to explain it.
Sometimes the greatest thing you can do - even if you don’t necessarily belive that it’s communication per se or that you get any secret messages from your animals - is to just “be” with them and connect on that level of One Mind… Sometimes that’s all they’re waiting for.
Leitud Christine Kane` blogist.
Tegin hommikul tööd niiviisi, et olin põrandal maas läpakaga, üritasin tööd teha ning tekk oli paksult ümber. Koerad pikutasid minu läheduses, ninad käppade vahel ja vaatasid mind. Nad ei nurunud midagi ega tahtnud mängida, vaid lihtsalt olla. Vahel on nii, et me lihtsalt oleme. Võibolla nad said kuidagi aru kah, et mul polnud tol hetkel just mitte kõige parem olla. Ei tea... aga niiviisi me seal olime. Suska tuleb meelsamini niiviisi pikutama, Blacky harvemini. Seda väärtuslikum see hetk oli.
Minu kuts äratas mind täna hommikul nägu lakkudes. Ta ei tee seda tavaliselt mitte kunagi, sellepärast ma ei pahandanudki, et kell oli kriminaalselt varajane.
VastaKustutaVeel üks unetu?
VastaKustutame kassibandel on komme kell 5 tulla meie voodisse hüppama ja varbaid püüdma, ajab tigedaks küll :)
VastaKustutaaga tõesti, kui loomake sülle tuleb või su selja taha toolile poeb ja lihtsalt niisama on, need hetked ON väärtuslikud.
Loodan, et sul nüüd juba parem olla.
VastaKustutaMokka ka tuleb ise harva sülle siis kui eriti ninnu-nännu hoog peale tuleb. Kui ma käsitööd teen siis poeb külje alla- sellepärast pidin oma lemmik tugitoolist diivanile kobima, et kuts ka ära mahuks :)
Jaja, see ära mahtumine on oluline:).
VastaKustutaEma juures on meil alati jama, et kui ema istub liiga diivani ühes servas, siis läheb süle pärast jamaks. Keset diivanit istudes lähevad koerad teine teisele poole ja siis on kirik keset küla, ehk ema keset koeri :P