Kirjatsurad keelega hädas?

Lugesin PM uudist, iseenesest muidugi tore, et toimetamisele rõhku panema on hakatud.
Meenus eilne hambaarsti toolis kuuldud diskussioon arsti ja õe vahel. Ühel ei osanud laps kellaajaga tekstülesandeid (2 nädalat õppisid ja 3 ülesandes tegi laps 6 viga). Teisel oli mure, et laps ei loe ega oska kirjutada. "see on see msn! ja rate! Ütlen, kirjuta taandreast. Tema küsib, mis see on? No muidugi, msnis pole ju muud vaja kui "jou!" :D.

Mõlemad naised jõudsid lõpuks tõdemuseni, et lapsed on tõenäoliselt isadesse läinud ja nemad emadena on läbi kukkunud.

Ma ise tunnen, et töökeelekeskkonnas sees olles on emakeeles mingid kirjutamisjamad tekkinud. Kui ma otseselt ei kontrolli, on sõnadejärjekord selline, et karju appi. Siia tulles imestasin, mis imekeelt inimesed räägivad. Segu inglisest ja eestist, pidevalt lühendid tekstides ja juttudes. Lisaks kirjakeel emakeelsetes meilides oli enam kui naljakas. Nüüd olen ise samasugune, õud hakkab. Vahel mõtlen tükk aega, miks selle sõna kirjapilt nii veider on? Siis avastan, et oleks vaja kokku kirjutada. No reeglid on muutunud ka. Kui sõbranna laps lõpetas põhikooli, oli tal jamad emakeelega. Arutasime siis sõbrannaga koeri jalutades pikalt erinevaid versioone kokku- ja lahkukirjutamises ning suuri ja väikseid algustähti. No mõned õpetaja poolt veaks parandatud näited ajasid mul ikka küll juuksed püsti. Meile õpetati teistmoodi :( Samuti sai emme õpetajalt pahandada, miks lapsevanem ei hoia end kursis emakeeles toimuvate muutustega (tellige teatmikke, ostke vastavalt kirjasõna, olid soovitused).

Samas ma püüan ise korrektselt kirjutada nii veebis kui msnis, minu meelest pole see mingi vabandus, et ahh, msnis ju nii suvaline see keel, mis seal siis ikka. Ma vähemalt püüan...