Meie maanteedele on ilmunud karvamütsiga kevadekuulutajad. Need on sellised pensionärist vanamehed, kes sõidavad mingit oma stiili, enamasti opeli või lada roolis, paks karvamüts silmini peas. Täna keeras üks selline mulle ca 3m kaugusel peateele ette. Lihtsalt, ilma hoiatamata. Auto muidugi oleks sinna mahtunud aga tol oli taga veel ca 2meetrine "kaarik". Maantee oli suht libe ja lumine, lambis pidurit ei tallu. Oi, ma oli tige! Tipptunnil, mitu autot minu sabas kah veel.
No trallitas see kaarik mul ees siis pea 10 km, sest kohe tuli alev, kiirusepiirang ja papi oli kenasti limiteerit kiiruses kinni, kaarikuga. Maanteele keerates kohalt minema ei saanud, seal on siuke sekundite värk, kui auk tekib, tuleb ruttu reageerida. Rikkus hea momendi ära ja jännitas seal ikka oma minuti, enne kui sai keeratud. Arvatavasti olid kehvad rehvid, lisaks kaarikule ja karvamütsile. See on just see kontingent, kes talvel eriti ei sõida, poleerib hoovis autot ja korra kuus tuleb pealinna turule. Sõidustiil aastast 80 ja ego lai nagu ookean :S.
Maal on selliseid ennegi nähtud. Nagu mu vanaema, kes armastas teha manöövreid maanteel siis kui temal oli vaja (jalgrattaga), hoolimata sellest, kas autosid tuli või ei. "Ega ma putukas pole, et nad mind ei näe", oli raudne argument!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar