Et päev oleks "täielik", tabas mind paar tundi tagasi peavalu. Selline, mis algab kuskilt selja keskosast ja levib silmadeni. Kahtlustan eilset trennist tulemist, pea oli märg otsas ja 5min sadama kandis lehviva tuule käes tegi vist oma töö. Jah, mul oli eile ka trenn, Elisabeth tegi järelaitamistunni veebruaris liitunutele ja teised olid ka oodatud. Muidu mulle väga meeldis aga mu müts oli kuskile kadunud (jälle) ning pidin palja peaga autoni kõndima.
On nädalavahetuse lõpp aga ma olen kuidagi nii väsinud. Voodipesu peaks veel vahetama ja kodused ülesanded ära tegema. Seda kuud on veel 19 päeva... Nädalavahetus tundub niru, kui pühapäeval ringi tuustida. Käisin esivanemat poputamas, tassisin mitu ämbrit vett, hunniku puid ja briketti.
Lisaks läksid shotikad omavahel karvupidi viineritüki pärast kokku! Tirisin lahku ja riidlesin Suskaga, nüüd poeb ja on madalam kui muru. B röökis nagu rattal, aga on ühes tükis ja katki kuskilt pole. Ilmselt oli hirm nahas. Oi ma olin tige! Hakkisin viinerit pisikesteks tükkideks ja üks lendas kaarega köögi põrandale maha. Suska tormas ja oh häda, maadam tuli ka uurima ning sai selle eest vastu päid ja jalgu. Nad pole enne niiviisi kakelnud, ma ikka südamest ehmatasin. Tundub aga et sellise kakluse puhul on kisa suurem, nagu sõjakisa, et kõik ikka üheselt aru saaks, et riid on majas. A Suska käis peale seda mul nööri mööda ka. Pole ammu juba nii korraliku koera nähtud. Kess on majas peremeessss, ahhh!
Täpp i-le.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar