Magan kui nott, väljas on pime, minu meelest suht öö veel, keegi piiksub. Avan silma, Suska, naaldub kerega vastu ust ja piiksub. Küsin, mis on? Veel haledam piiks! Kell on pool 7. Kimame õue, Blacky muidugi ka. Tuustivad lumes ca pool tunnikest, mul paduuni ja külm. Lõpuks hädad tehtud, saab tuppa. Unistan soojast voodist, kamandan koerad magamistuppa ja vait.
Suska on püüdlikult paigal aga uni ei tule. Keerab vasakut külge ja piniseb, parem külg on ka juba ära proovitud, no ei ole und! Prooviks selili? "Hei, hei, ega sa ei maga veel? äkki sügad kõhtu? Ei taha? no ok, ok, olen vait jaja, juba olen." Sügav ohe, sahkerdab seljal nagu oleks kilpkonn selili keeratud. Lõpuks on vaikus, une-eelne olek, selline uimane, lootusrikas :P. Suska on pugenud selja taha ja nohiseb... Minul otseselt und ei olegi aga õudselt tahaks lihtsalt lebotada...
Ja siis, järsku, läbi vaikse toa... viuuuu!
Blacky voodi ees. Äkki aitab kah juba sellest magamisest? Kõht koriseb ja puha! No ok, mis teiega siis ikka.
Ajan end ülesse ja marsin koertega mängima. Peale mängimist, koerte hommikusööki, pikemat jalutuskäiku ja koristusmaratoni on lõpuks ka omal aeg üks kohv võtta. Head nädalavahetust!
PS: no ma reeglina ärkan kah vara ja eile vajusin juba ca 9st koos keeleõpikutega voodisse külili. A vot täna oleks veel lesinud ja mõnulenud... Samas on nii mõnus päike, et mis siis ikka.
Suska vedeleb põrandal ja seletab omaette, teeb oma koerajoogat, mis seisneb kõhu taevapoole pööramises, käppade laiali ajamises ning tardunult selles poosis vedelemises nii 5min. Igahommikule rituaal. Silmad on pärani ja ulakust täis pilk jälgib, mis teed. 100% valmisolekut KOHE tormama kui tekib vajadus (mänguks, söögiks).
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar