Torma ilmaga...¤

Väljas on natsa tormine aga tundub, et ei miskit hullu. Soe on. Blackyga tegime oma tavapärase laupäevahommikuse tuuri 9 ajal, nii minu riided kui B kombe läksid kõik pessu. Olime läbimärjad ja porised:P. Suska ärkas 12 paiku, käis minuga ümber maja kepseldas, ajas taga plastpudelit ja nüüd nohiseb kuskil siin lähedal.
Blackyga kõndides kohtasime jällegi seda vanaprouat, kel kunagi shotikas oli. Too ootas kannatlikult, mil B oma hädad ära tegi ja tuli siis jutustama. Koer oli tal linnas elanud, palju näitustel käinud ja aurahasid teeninud (nii ta ütles). Kaks pesakonda oli. Surmast sai augustis aasta. Täna oli tädi rõõmsam, rääkis shotikate intelligentsest loomusest ja oma koera kommetest. Sain aru, et laste koeri oli ja toodi sageli tema juurde hoida. Nimi kõlas täna nagu Stella aga arvestades seda väljas toimuvat ladinat, võisin valesti kuulda. Miks mul ikka Ustellaga too nimi seostub? Tädi on seda tüüpi, kes kipub küsimusi eirama ja ainult räägib:P. Seetõttu on raske talt viisakalt lisainfot uurida. A no vbla teinekord.

Kevadeks tuleks meeles pidada, et paar kõrvitsataime maha läheks ja musta rõigast tahaks ka. Ristilapse ema teeb nii head kõrvitsa-paprika-sibula hoidist, et ma tahaks ka proovida seda teha. Rõika isu ajas peale Mann. Tulbisibulad, mis ma sügisel potti panin, tuleks valgesse tuua ja proovida kasvama ajada. Ehk õnnestub õisi näha! Miskine tubane sort on.
Pea see kevad ei tule :)

¤ kunagi küsisin oma kursaõelt, kas ta lennukisõitu ei karda? Ta elas Kihnus ja läks saarde sageli lennukiga. Ta vastas, et torma ilmaga kardab küll.