Näen välja nagu Alice Talvik 70ndatel. Kohalik pop.
Kõik antistressarid on proovit - jalutatud (palju), magatud (piisavalt), söödud (hmmm, palju), kootud (natukene ;)), juuksuris käidud. Magada tahaks veel ja veel... seest ikka torgib, arst ütleb, et see ei ole südamest. No hea seegi. Verepilt oli ok, va rauapuudus. Otsisin välja metsmaasikad, ostsin posu granaatõuna. Tatar pidi ka hea olema, homme teen. Soovitas ka rauatablette, kuna toidust stressiolukorras ei pruugi organism kõike kätte saada.
Ema on veendunud, et arst ajab jama. Et mis toit, mis stress. "kus sul see stress on", küsib ta.
Lubage naerda... khm, nojah, ma unustan vahel, et ainult tema elu on raske ja et ainult tal on probleemid. Hõhh, iroonia aga omal kohal. Vot.
Nothing to translate, sry
Lugesin just, et Elsa ka unine ja nagu tema blogis kommenteerisin, tundub see üleüldine tõbi olevat.
VastaKustutaAga jõudu veel viimasteks kosumispäevadeks ;)
egater
Kui Sul on rauapuudus, siis pole mõtet granaatõunte ja maasikatega end lollitada. Taimsest toidust imendub rauda väga vähe. Kui on rauapuudus ja rauatablette ei taha võtta, siis tuleb selle asemel süüa punast liha. Sealt on lootust midagi ka verele saada.
VastaKustutaNo ma söön enda arust suht korralikult. Taimetoitlane kah pole:), liha söön. Arst arvas, et stressiolukorras lihtsalt organist ei saa vajalikke aineid toidust kätte.
VastaKustutaMul on Hg sageli madal olnud, doonorina tagasi saadetud ka. Seega too "avastus" pole minu jaoks mingi üllatus. Rauatablette hakkan sööma, pole veel apteeki jõudnud.
organismist st
VastaKustutaRauapuuduse osas rääkis telkust ükspäev üks mesinik. Kuna ma poole kõrvaga kuulasin võin puusse panna aga minuarust soovitas ta süüa mee ja õietolmu segu. verepilt (raua osas)pidi lühikese ajaga supernormi minema.
VastaKustuta