Vanaemapoolse suguvõsaga oli vanasti võimatu suuri bändiga pidusid korraldada, sest mutid sõid esimese tunni jooksul bändi lihtsalt välja või siis keerasid ümber sõrme. Bändil sai olla vaid neid saatev funktsioon.
Mäletan vanaema suurt juubelit kohalikus sööklas koos kohaliku süldibändiga. Esimesed kaks laulu kannatasid ära ja siis võeti ise laul üles. Bänd enam löögile ei pääsenud, "mis tiristate seal", hüüti neile :P. Muttide repertuaar oli ammendamatu. Suveniir, Boriss Lehtlaan, Vello Orumets - kui mainida mõningaid iidoleid. Raudsed hitid olid Valged roosid, Mandoliinid, Üks täht, Sa oled ainus mu aare. Viimast sai ikka kurgupõhjast röökida ja mitmehäälselt, võimas lugu.
Süldibänd andis lõpuks alla ning nad rakendati muttide nn vankri ette. Mutid dikteerisid laulud, helistiku ja tempo - tublid poisid andsid pillidele tuld. Koostöö oli omapärane.
Üks peen juubel toimus viru varietees. No see oli kuum koht ju vanasti ja ega sinna kerge polnud saada. Tol õhtul oli seal esinenud pr Kuut. Muttide arvates lootusetu ja kohutav valik :D. Ma ei tea täpselt, millega see seiklusrikas pidu lõppes aga ma eeldan, et kinnimakstud pr Kuut ilmselt oli vapram kui eelmises loos mainit kohalik bänd.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar