Midagi head...

Sirliiz käskis mul kirja panna endast midagi head. See on nii keeruline, sest vahel kui mõni midagi positiivset minus esile toob, ma olen suht sageli positiivselt üllatunud. Ise ei pane tähele või ei pea nii oluliseks. Aga kui tuhnida mälus ja järele mõtelda, siis midagi ehk ikka leiab...

No räägitakse kannatlikkusest ja rahumeelsusest. Et ei virise eriti ning on vastutustundlik. Aga see kõik on enamasti ikkagi tööalases kontekstis. Ma võin olla tööl ja kodus nagu öö ja päev. Tööl pingutan rohkem - tööalaste suhete ja vastutuse, hea maine, positiivse õhkkonna nimel. Vahel kordi rohkem kui isiklikus elus. Kuskilt peab ju järele andma, et tasakaalus olla.

Tegelikult kui hakata mõtlema, siis praegu on selline periood, et ma saan rohkem erinevat tagasisidet just tööalaselt. Tunnustus ja autasud jne :), negatiivsed laksud ikka ka.... aga eraelus, ma ei teagi. Ma lihtsalt olen. Nii nagu oskan ja õigeks pean. Mingi sisemine tugevus on tekkinud ja selle üle mul on hea meel tegelikult. Siis on vähem konflikte iseendaga. Vanasti ma pidasin enesega hulle tulisemaid vaidlusi :D, elasin rohkem sissepoole. Nüüd pole eriline probleem sauhh! arvamus lendu lasta. Mingi muutumise aeg vist.

No ei edene see enesekiitmine mul...
Ma vist üritan lubadusi pidada. Kui on kokku lepitud küllatulek kell 15, siis nii peab ka olema. Püüan mitte kellassepa tiitlit saada :P

Kui ma kingitusi teen, siis ma üritan tabada nn naelapead ehk ma ei osta midagi uisapäisa. Ma tahan näha rõõmu saaja silmis. Järelikul olen ma vist ka tähelepanelik.

Ma üldiselt kuulan, mida inimesed räägivad. Tähelepanelikult. Samas ma võin end sekundiga välja lülitada, kui ema hakkab rääkima järjekordselt sellest, kuidas koor kapis hapuks läks. Ma ei kannata olmeteemasid eriti :D.

Ma olen suur unistaja ja see hoiab mind vahel masendusest eemal. Mul on omad lemmikunistused, mis kunagi ei täitu aga millega mulle meeldib pikal maanteel sõites peas mängida. Ma ei tea, kas see on hea. Mulle omale meeldib.

Mulle jäävad meelde detailid. Ma kahtustan et see on erialast õpitud kiiks. Pead teadma kõigest natukene ja märkama kus on mis või kust leida mida. Mulle ei jää meelde luuletused ega tsitaadid aga ma mäletan mingeid totaalselt veidraid seiku.

Ah, ma ei tea. Selle teemaga peaksid ikkagi teised tegelema. Ma ei oska enesest midagi arvata.
Teatepulga võtab üle see, kes tahab antud teemal oma blogis arutleda. Ma loeksin hea meelega:)