teisipäev, 3. aprill 2007

Suska (kujuteldav) monoloog, hommikune

No miks ma pean siin unise peaga kõndima, ah? Sinu kohusetunne on lihtsalt masendav! Jaaa, ma tõusin pool 6 aga ma tahtsin ju ainult pissile minna. Sa ei pea mind sellepärast poolunisena mööda alevit ringi vedama. No mis siis, et Blacky tahab! Tema on alati valmis vähemalt 5km matkaks, hoolimata kellaajast. MIna ei taha, saad aru. Ma tahan magada, vaata, inimene, mis kell on! Jajaa, ma ajasin kõik ülesse, sest häda oli ja käpp hakkas ka sügelema. Aga ma ainult natukene nakitsesin ja lakkusin, tasakesi. Mis mina teha saan, et siin majas alati haudvaikus valitseb ja isegi haigutamine kostab naabritele ära!

No ok ok, ma kõnnin mõned sammud. Uni hakkab juba ära minema selles jahedas ja vastikus hommikus. Oi, näe isegi üks kass on nii vara õues! Ah, jälle. Haukuda ka ei tohi. No kogemata tuli noh? Kuidas sa aru ei saa?! Kas sul ei juhtu mitte kunagi midagi kogemata?! Oled ikka perenaine küll... Ok, no ma jalutasin tervelt 200m, äkki nüüd läheks tagasi? Jeee, lähemegi. Blacky, mis sul nüüd on? Õhtul tuleb nagunii too lapiline, see sinu sõbrants, siis kõnnid jalad rakku. Ega nendega nalja pole, kui lapiline välja ilmub, siis alla 2km ära mitte loodagi. Kõnni, ainult kõnni!
No mida sa piiksutad selle mesilasega siin? Mul on uni, saad aru, mind ei huvita see lärm praegu.
Ohhh, kodu! Mõnus! Võta nüüd see rihm mul ära ja anna süüa ning mine ära tööle. Saab siin majas ükskord rahu või ei saa.

No ok, palun vabandust! Ma olin pahur ja unine. Ma ename ei tee. Ok, tee mulle pai, ma olen ju tubli koer tegelikult ka. Vot just selline mõnus pai. Oehh... uni, sohva, singivõileib, uni...

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar