Poest ilma lõngata.

Käisin eile linna peal kolamas ning sattusin Mustika Abhakhani (nagu paljud teisedki ilmselt). Tollest soodukast oli alles vaid tumedat ja heledat lillat, 1 kera oli õrnrohelist ka. Millegipärast ma ei ostnud. Too roheline oleks lillaga sobinud küll, kannikesed meenusid kohe aga ma ei teagi, ei tekkinud lõngahooliku tunnet :). Lillat ma väga ei fänna ka, emale ehk oleks saanud midagi kudumiseks... Ühesõnaga, ei ostnud sealt peale kotisangade mitte midagi.

Kreenholmis oli ka ale, 25 eeku meeter osadel kangastel, nt jõululistel. Voodipesu oli norm hinnaga ja kenad toonid aga ma polnud vist kohe üldse poodlemise lainel (iseenesest ju positiivne). Kaubanduskeskused väsitavad mind hullult, pool tundi kõndi ja mul on siiber. Aga õues oli kena, käisin autoga sõitmas - Keilas ja mujalgi. Nii hea, kui ei pea tööle mõtlema ning saab aja maha võtta. Täna ähvardati tööga aga näis, ehk lastakse ikka olla nädala lõpuni. Nii väga ju tahaks...

Tänase päeva veetsime shotikatega maal ema juures. Otsisin krundi kõige soojema nurga, vedasin kohale tooli, pleedi, koertele pesad ja "võtsime päikest" seal siis :). Jube külm oli tegelikult aga nägu pisut õhetas. Koertele ka meeldis, Blacky istus minu kõrval nagu puunott ja vaatas ilma. Suska ajas taga lendavaid objekte (plastist ja rohust nt). Noor tuulepea, mis teha:P. Tund aega pidasime vastu.

Seal istudes taipasin järsku, et ma olen selle paigaga ikka nii emotsionaalselt seotud et jube! Ükskõik, kus ma ka ei elaks, ikka ma kipun sinna tagasi. Majas kütsin toad soojaks, kell tiksus vaikselt taustaks ja lebotasime koertega mõnusas vaikuses. Hakka või klassikuid uskuma:), Karinis ja Indrekus oli koht, kus Tiina ütleb, et kõik tuleb lapsepõlvest. Et see, mis lapsepõlves on, see jääb. Ja nii tõesti on ka. Aga selle teadasaamiseks tuleb hull tiir ilmale peale teha... et siis eneseni ja oma soovideni jõuda. Inimene on ikka imelik vahel, eksole ;)