Minus kasvab veendumus, et tänapäeva väikese inimese suur mängumaa on tankla. Jah, lugesite õigesti. See on hämmastav kui palju tülisid toimub automaattanklates. Mida tugevam närv, seda tõenäolisem on torm veeklaasis. Lapsik ja veider.
Kahel järjestikusel reedel olen osalenud ja näinud pealt räigeid tülisid. Minu autot rammis näiliselt üks fordijuht, kes pani pahaks, et ma oskasin kolmeni lugeda. Oleks vist ramminud päriselt ka kui närv oleks vastu pidanud. Ei olnud enam nolk ega vemmeldava verega noor, keskealine mees koos naisega. Fordiinimene ei olegi reeglina ju noor :P. Aga bravuuri jagus ja inetult käitus küll. Nädal hiljem samas kohas - miskine kastiauto ja pisema auto sohver. Jälle. Kes keda? Suurem väiksemat muidugi. Väiklane. Niigi on reede, inimesed tahavad linnast minema ja siis veel kuula või paratamatult satu mingisse jobutamisse. Kasvage suureks, juhid ja saage teada oma väiksusest.
Meenub loetud mõte Blomstedtilt. Ta arutleb, kuidas inimkonna ajaloos on inimlikule nartsissismile antud 3 hoopi. Esiteks teatab Copernicus, et maakera (ehk siis ka inimese maailm) ei ole inimkonna keskpunkt. Teise hoobi annab Darwin, kes räägib inimese ahvist põlvnemisest. Kolmas hoop tuleb Freudilt, kes taandab kõik alateadvusele ja seksuaalsusele.
Ja siis tuleb päästev masinkultuur, mis toetub inimeste teadmistele ja võimele areneda ning kuulutab koos sellega uut nartsissismi! Mina ja minu masin = maailm! Juht on maantee kuningas. Alles roolis olles saad aru, kas oled nartsissist või mitte, kirjutab B. Masinad eraldavad inimesi, ühendavad näiliselt. Sohver olemine nõuab märkide keele tundmist, anonüümset sohvritundmist, aimamist. Kommunikatsioon, mis baseerub reeglitel või hoopis kehtestab need?
Ah, tegelikult jõudis B oma arutluses kah selleni, mida minagi peale neid kismasid mõtlesin. Liikluses on imevähe häid küpseid juhte.
Täiesti kuduteemaväline jutt tuli aga oli hinge peal.
Amen to that!
VastaKustuta