laupäev, 17. veebruar 2007

Seltsimehed unetud.

Ärkasin täna selle peale, et Suska poleeris läikima oma esimest paremat käppa, et seejärel võtta ette esimene vasak käpp. Kui ma olin kaks korda sosinal käratanud, et TASSSAAAA!!! , tõmmanud teki üle pea ja võtnud Blacky kaissu (B põgenes ka, meil oli uni noh!) , maandus Suska voodi ees ja nõudis karmil häälel pissile ning kohe. Kell oli 6.25 kui me mööda alevit ringi traageldasime. Blacky otsustas suurest pahameelest jätta õue pool pissi, et tunni aja pärast uuesti õue küsida.

Kella 9ks oli meil planeeritud üle pika aja kohting Tripsuga. Kohal olime tunduvalt varem, kuna Suska küsis jälle õue ja Blacky solidaarsusest vingus ka kõrval. Nad nagu saaks kohe aru, et kui sul on mingi kellaaeg kokku lepitud, siis tuleb seda eelnevalt torpeteerida kordi ja kordi, et su tuju ikka tõsiselt metsa keerata :P.

No lõpuks olid nad end tühjaks jalutanud, nii tühjaks, et viimased 100m tuli Suska poolenisti tagumiku peal koju lohistada. Õnneks on teed libedad:P. Räägi või ära räägi, tema ei tule ja kõik. Patarei tühi, väsinud, istuda vaja, nuusutada lund, vaadata inimesi. Ma ei saa aru, mis asi see pähe lööb neil vahel. Loomulikult on siis B solidaarne! Istun ka, oi kui kena ilm, näe, inimene tuleb, äkki läheks hoopis tagasi? Ah ei saa, no ok, kui sa nii väga tahad, et me tuleks... no ma siis teen 5 sammu, ok?

Lõpuks oleme kodus, õnnis vaikus... üks magab voodi all, teine tugitoolis. Ei näe ega kuule midagi. Lõunast läheme ema juurde külla. Mängivad, söövad (Suska pidevalt ja isukalt), palav on, rahul ei püsi. Tundide kaupa rahmeldab ringi, otsib palli-leiab palli-lükkab voodi alla-otsib jälle palli jne. Lõpuks patakas tühi, hetkega, kukub külili ja magab. Hingame emaga kergendunult... Telekas teeb kass njauuuu... Suska on jalul ja und nagu poleks olnudki. Jant hakkab otsast peale... kestab ca pool tundi kuni tüüp jälle jala pealt külili lendab. Metsik uni. Rihmad saan kaela poolunes loomale läbi häda (ma ei mahu laua alla), no õue tuleb, pissib ema lillepeenrasse, edasi minna ei taha. Käratan kurjalt, tuleb. Pressin koerad autosse ja koju. Suska vajub magama sekundiga, B nõuab häälekalt juua ning kaob pea kuklas magamistuppa voodi alla. Aeg-ajalt kuulen, kuidas ta külge keerab ja mõmiseb. Vaikus. Rahu:). Järgmise korrani...

PS: tegelikult on nad nummid. Ausalt. Ma ainult tahaks ühel laupäeval vähemalt unenäo lõpuni vaadata.

Suska magab.

4 kommentaari:

  1. Jeesus! Meil magatakse nädalavahetustel kella kaheteistkümneni, kui võimalik. Täna magasin Oblika loengu maha - pidin olema 12-ks seal, aga minu silmad avanesid kell 11.30 ja koerad polnud mitte ühtki piuksu teinud. Tööpäevadel on ka tegemist, et koerad varahommikul maast lahti saada...

    VastaKustuta
  2. Äkki te olete muidu hilised õhtused? Me lähme magama ca 10 või natsa peale. Ja tegelikult ma olen ise ka varane hoolimata päevast aga vahel on niiii uni.
    Täna oli äratus täitsa ok ajal, 7.15:).

    VastaKustuta
  3. meie lähme umbes samal ajal...aga koerad on kuidagi nii aru saanud, et ärkamine toimub ikka ainult siis, kui mina liigutama hakkan. Tööpäeviti heliseb meil isegi äratuskell, mina ärkan reeglina pool tundi hiljem...ja koerad teevad täpselt samuti. Puhkepäeviti magame ca poole kümneni:)

    VastaKustuta
  4. Tööpäevadel pole ka probleemi, ärkavad koos minuga ning Suska on jube unine alati:).
    Aga vahel lihtsalt tahaks magada nii kaua kuni und jagub, nt nagu täna.
    Siinse paikkonna eripära on vist ka too vaikus. Õhtul läheb ikka ca 9-10st nii vaikseks, et ei mingeid hääli. Koerad vait, tänavahääli pole, nagu elaks kuskil inimtühjas kohas. Esimesed hääled on 6 paiku, mil postiljon (e-l) lehed laiali kannab ning siis hakkab siin läheduses üks kõuehäälne pauka haukuma, kellele sekundeerivad vastavalt postiljoni liikumisele ülejäänud penid. Ma kohati kahtlustan, et see meid kõiki poolunne ajabki. Ma olen küll paksu unega aga too pauka vahel ajab mind ka üles. Ja siis hakkab Suska käppi puhastama, see ajab omakorda B üles jne.

    VastaKustuta