Mul oli täna eriskummaline uni. Pidin kuskile minema, tööasjus ja läpakas kaasas. Mingi jama oli transaga, nagu oleks pidanud lendama aga lennukit polnud. Mingi nipiga siis orgunniti helikopter. Eks ma natuke pelgasin ka, müra ja üldse. Muidu ma ju lendamist reeglina ei karda. Aga jube kiire oli ning polnud paanikaks üldse aega. Mäletan unest, et läpakas oli jube raske ja paremas käes. Kuidagi sain ta ära sokutatud helikopteri piloodile, kes viis selle pagasiruumi (kas tõesti on seal pagasiruum, ahh?). Mul kästi kiiresti istuda sisse, piloodi kõrvale. Seal oleks nagu veel keegi kolmandaks, ukse all istunud. Kitsas oli ning ma püüdsin end kuidagi istmele saada ning hakkasin noid rihmasid kõhu ümber vedama. Kogemata oleksin nagu puutunud käetoe küljes olnud nupu vastu ning oh õudust, helikopter tõusis nii umbes mõne cm kõrgusele ja hakkas hõljuma. Pelgasin kohe nii koledasti... et ärkasin üles.
Minust vasemal istus kivikuju nimega Blacky. Pahane ja siuke tunne, et paneb kohe käed puusa ja käratab :kas siin majas magada ka saab?
Minust vasemal magas minu käe peal, kõht taeva poole õieli ja pea padjal Suska, kes läbi une keerles ja pöörles nagu kilpkonn kui ta kilbi peale panna. Sähh sulle helikopterisõitu!
Õudselt naerma ajas ja uni läks ära.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar