Pikseisandate ja marumemmede maa*

Nii, sel nädalal sai isiklikku ajalookontosse järjekordne punkt maha - autoga riigipiiri ületamine nimelt:). Jah, kõik eelmised sõitmised on olnud kas bussi, lennuki või mitte siis oma autoga. Polnud hullu miskit! Aga sõit ise viis Lätti, Siguldasse.
Mõned udupildid Siguldast (mis muide on üks liivlaste kunagisi asualasid) Koiva jõe kaldal:

Sigulda bobirada (seal treenivad om koondised (LV, RUS nt). Meid viidi sinna kelgutama!



Esimesed julged lähevad rajale (mina nende seas ei olnud :P)



Jäine rada, ülevalt mäeharjalt alla orgu, ca minut kiljumist ja eneseületamist :D. Äge oli (teiste kogemuste põhjal, ise kahjuks ei proovinud).

Millegipärast on mul pilte vaid bobidest, kuigi käisime ka Koiva jõe poolt uuristet koobastes (tõrvikutega jalutuskäik) ning ärasõidul imetlesin autoaknast pisut ka udust ürgorgu.

Tagasiteel tegin mõned kohalikud ostud : Lota moonikohukesed, Cido juurikamahl ja lehmakommid:). Täitsa aus läti kaup oli.
PS. Lätis saab ilma teenustasuta Hansapanga deebetkaardiga maksta, kui kedagi peaks ehk huvitama.

Lõnga nägin ka - Limbazis toodetud villast, hind 250gr ca poolteist latti. Lisaks hulgaliselt itaalia lõnga jms. Isegi second hand lõngadele sattusin aga ostma ei kutsunud. Raamatupoes piilusin käsitööteemasse - enamik trükistest olid kujunduse järgi tuntavad tõlked. Üks algupära jäi silma - heegelpitsid, a4 formaadis, skeemidega. Ilus raamat oli aga ma ei ostnud.

Sõit oli päris pikk, 4-5h koos pisikese peatusega. Aga hakkama ma sain ja midagi hullu kah polnud. Eks ma osa oli ka vahval reisiseltskonnal:).

Kokkuvõtteks, mõnus vaheldus aga autoga sõita meeldib mulle paraku suvel rohkem;).

* Haldjanimed Liivi rahva usundis.