KM-d. Vol 147c

Ma mõtlesin, et kirjutan täna ühe jutu minevikust jälle. Nendele siis, kes noid ehk fännavad :P
See puudutab jälle neid va kosmosemutte. Nagu ma juba eespool kunagi mainisin, on meil kohutavalt suur suguvõsa. No ma arvan, et sadades, kui vanaema liinipidi inimesed kokku koguda. Vanasti kui ma veel laps olin, korraldati meil suguvõsakokkutulekuid. See oli üks hull ettevõtmine, et infot jagada, orgunnida, möllida. Aga nood toimusid. Ise mäletan kahte suuremat tralli, võibolla oli neid veel.
Kokkutulekuks õmmeldi puuvillasest kangast maani kleidid kõikidele naistele ja kübarad, mehed said omale nokamütsid. Lastel olid ka vist kübarad ja mütsid. Meil on isegi mingeid vanu pilte nendest kostüümidest kuskil alles ehk. Riiet oli lahedalt käes, restiotsad jms. Siuke tugevam puuvillane oli, lilleline ja triibuline jne :). Lõbus ühesõnaga.
Mingeid rätte ma mäletan ka aga see võis olla ka mingis muus kontekstis. Hilisem nt.
No koguneti siis vanaema kunagises sünnikodus - õed-vennad, nende lapsed, laste mehed-naised, lapselapsed ja lapselapselapsed. Ühesõnaga kõik, kes suutsid end sugulasena tõestada, kohale end ka ajasid :P.

Ööbiti lakas, telkides, majas, autodes. Kõik kohad olid inimesi täis ja lastel oli jube lõbus. Mäletan rongkäiku kalmistule ja ühislaulmisi, teatevõistlusi, söögitegemist jne. Mingil hetkel otsustasid vanaema õed (vanaema muidugi ka), et peaks proovima kaskedega kiikumist. Et ikka karjasepõlves sai seda tehtud ja ega me mingid kidurad pole, kes hakkama ei saa. No mingi hädaga said paar tükki nendest kase otsa. Mina ei tea, kuidas... aga said. Siis roniti nii kõrgele kui andis ja lasti kaseladvaga alla maapinnale (teooria). Tegelikkus oli natukene teistsugune, sest 1) mutid olid paksud 2) ei julgenud kõrgele minna 3) kask ei kannatanud ka. Loomulikult tegi kogu see triangel nii kohutavalt palju nalja. Aga ära nad proovisid ja ma pakun, et nad olid siis kõik ikka nii 60tuuris vähemalt, vanemad isegi peale.

Teine trikk, millega nad seal hakkama said, oli seotud väljasõiduga kunagisele majaasemele. Nimelt midagi selle lapsepõlvekoduga oli juhtunud, kas põles või ehitati uus maja hiljem ja vana lagunes vms. Ühesõnaga, otsustati minna karjaga seda vana talukohta vaatama. Mõeldud-tehtud. Aga siis ei olnud ju autosid nii palju kui praegu on. Enamik oli kohale tulnud ühistranspordiga ning mitmeks päevaks ikka. Siis tekkis kellelgi neist idee, et nad mahuvad ju ideaalselt kalluri kasti. Nimelt oli kosmosemuti pojal suur kallur, tööauto loomulikult. Ja too oli sellega kokkutulekule tulnud. Nüüd läks lahti aktsioon - mutid kasti. No ega see nüüd nii lihtne ka polnud. Kerekad ja kõrgele ronida, eksole:P. Mäletan, et pidevalt keegi röökis naerda ja teatas, et tal tuleb kohe piss püksi :D. No lõpuks nood siis sinna kasti said. See oli suht kinnine, vatitekid laotati põhja ning võeti ausõna, et keegi servale kõõluma ei lähe ja pikali püsib. Ausõna nad said aga vaikusest ei rääkinud ju keegi. Nii me siis sõitsimegi mööda pisikest külakest alevisse, kastist mitmehäälne laul saatmas teekonda. Õnneks ei olnud tookord miilitsaid liikvel, sest see oli ikka üks hull tegu ju küll:P