Elukogemused... prr

Ma sõitsin koduteel rebase katki ja mul on sellest nii paha tunne!!! Keerasin pea viimasest kurvist välja enne alevisse jõudmist ja seal ta oli. Ilus koheva sabaga, teepervel. Arvasin, et vaatab ja ei tule, andsin kiirelt gaasi, et lipsaks eest aga ei... ikka tuli :(. Ja mul on autol eest natuke nüüd katki ka, mitte plekiosast vaid see pamper või mis tolle nimi on. Välja ei paista aga kui kummardada ja uurida, siis paistab pisike katkine joon. Rebasepilt kogu aeg silme ees... kurb..

Läksin oma haige kurguga ikkagi trenni, sest 1 kord vahele jätta tähendab jälle kobistamist ja koperdamist järgmisel korral. Mõnus trenn oli aga peale sahmimist koju sõita oli raske. Tähelepanu hajevil, väsimus kallal, kurk torgib ikka hullusti. Nagu tuleks jälle see täpiline variant päevakorrale, vasti-vastik-vastik. Igaks juhuks valmistusin - söön küüslaugukohupiima (Nopri) seesamiküpsistega, jõin ära pool liitrit jõhvikamahla (Kadarbiku) ja sõin c-vitamiini ka veel. Teed meega larpisin terve päeva... ehk läheb mööda. Ahju panin ka kütte:). Niilo on seekord küüslauku kohe hoolega pannud, tea kas ma julgengi homme suud lahti teha kontoris... aga kui hullemaks läheb, siis töötan kodus.

Täna tuli hull teatriisu peale. Tea, kas nad Isasid ja poegi peale veebruari 3 etenduse veel mängivad? Peaks uurima...