Jah, ma tean, et on veel kaks püha aga kõrghetk on möödas ja minu jaoks on praegused pigem vabad päevad.
Eile käisime kirikus ja kalmistul ning sõime ee... korralikult:). Kingitusi jagati ka. Suska ilmselt on meie pere kõige õnnelikum hetkel, sest ta arvab, et 1) mõlemad kingitused on tema omad 2) ei suuda valida, kummaga mängida:P 3) närimiskondid on ka tema omad. Tegelikult said ikka mõlemad omale pikkade sabadega piiksuvad naljakad lapilised hiired ja närimisliha. Suska eile mängis hiirega järjest 2 tundi, vahepeal tegi joogipause ja jätkas. Laua alt kostis vaheldumisi lõõtsutamist ja piiksutamist. Kui nina laualina alt korraks välja pisteti, oli penil ees õnnis nägu:D. Blacky hoolis rohkem närimislihast ning tasakesi evakueeris mõlemad tükid teise tuppa. Ka praegu on B pigem pealtvaataja, siuke nõutu ja kurblik ilme ees. Kakelda ei viitsi, võistelda ka mitte. Püüa palju tahes, alati on silma hakanud nänn sekundiga Suskal hambus. Proovis ja proovis ning nüüd keeras magama hoopis.
Tädi sai uue sokiraamatu ning palju lõnga (maavillast halli nt). Ema sai oma plaadi, mida ta ihkas ja ajakirja tellimuse aastaks. Tundus, et oli rõõmus:P. Minu kingid olid nagu alati. Jah, toredad aga mul on vahel tunne, et ma elaks teiselpool maakera ega keegi mind kohe üldse ei tunne :D
Aga tädi kootud sokkide üle on mul alati hea meel. Ja kingitud obese suhu ju ei vaadata ka.
Suska valis lõpuks närimisliha ja B parkis end magama nii, et nina oleks täpselt Suska närimisaktsioonist 3cm kaugusel. Puhuks kui tibi väsib. Et siis tabada õige hetk, haarata ja joosta voodi alla. Teame-teame, ennegi nii tehtud. Suska teeb toore töö ära, nätsutab pehmeks ja siis Blackyl hea edasi järada:D. B oma liha on juba magamistoas.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar