Kudukohvik Uppsalas ja muud juttu...

Kolasin sellise poe kodukal nagu seda on Uppsalas asuv UlloTyll ning tundub, et neil on seal miskine diil Alhbergs Cafe`ga kudukohviku osas. Pilte näidatakse ka:)

Ahjaa, meenus lahe seik restaureerimiskursuselt. Õpetaja küsitles õpilasi, et kes saaks tulla järgmisel laupäeval ja teha 2 tundi korraga (ehk siis 2 viimast tundi!). Küsitlusjärg jõudis lapseootel noore emmeni ja õpetaja kommenteeris, et "tulge ikka, saate kodust vaba päeva" ja küsis, "kas teil enne ka lapsi on?" Vastus tuli reipalt ja rõõmsalt: "jah! 7 last!" :)))). Meil jäi kõigil töö pooleli ja ruumis valitses hetkeks vaikus, ic. On ikka tublisid inimesi olemas. 7 lapse kõrval jaksab inimene Tallinnas koolis käia ja on ise veel nii positiivne ja stressivaba. Täiesti hämmastav!

Nii et siis jah, meil on tulekul viimane tund ning minu tool on peaaegu valmis. Eelmisel korral
lakkisin miskise vana tüüpi lakiga, mida tehakse kaalugraanulitest ja piiritusest. Tuli just selline toon, mida ma soovisin. Nüüd on jäänud veel sametiga kaetud plaadid oma kohale liimida ning siis ongi kõik valmis. Silma järgi tundub, et toon on üsna sarnane laua omaga aga ega seda enne ei näe, kui kõrvuti asjad panna.

Pisike kokkuvõte enne "presentatsiooni":P
Tooli valmimise etapist oli kõige hullem puhastamine ja lihvimine. Kulutasin sellele 3 koolipäeva ehk 3 x 2h15min ning hulgaliselt erineva jämedusega liivapaberit. Abiks oli klots, eriti pisemate vahede jaoks - paber ümber puupilpa ning toolile ribide vahele :P. Ühes tunnis proovisin pisut siledaid pindu ka masinaga teha, kuid minu meelest ei anna see ikka õiget tunnetust. Käsitsi lihvides ma tundsin, mida see puit mul seal teeb ning kui sügavalt paber tooli "õgib". Samuti ei väsitanud käsitsi lihvimine niivõrd kui masinaga.
Spooni- ja vineeritöid mul seekord polnud aga kõrvalt vaatasin küll, kui tehti. Spooni on olemas väga erinevaid toone ning seda liimitakse spets liimiga, tükkhaaval. Päris aeganõudev töö on ja liim haiseb :P. Koiaukudest ma vist ka kirjutasin.

Üldse pooldab meie õpetaja eelkõige looduslikke ja puidule sümpaatseid materjale. Tal on väga palju kogemusi ning tunnid on olnud huvitavad. Mulle õudselt meeldib ja kahju on, et ära lõppeb.
Olen KÜ kursuseid ikka igal kevadel piilunud juba aastaid, kuid pole raatsinud osaleda. Või siiski, kunagi ammu käisin ma seal niplispitsi kursustel ju ka, peale õpetajate maja kursusi ning sugulase kutsel. Kuid siis ajanappusel jäin eemale...
Olen uurinud just seda kursust, kuid ajastus on olnud vale. Küll pole raha või siis pole aega või on grupp juba komplekteeritud jne. Mõned suved tagasi proovisin maal toole iseenesetarkusest puhastada-värvida, kuid nüüd ma tean küll kui palju vigu ma tegin :). Samuti oleks neid vigu ilmselt veel tulnud, kui tugitoolidel katteid hakkan vahetama (jaja, see töö on mul kah plaanis!).

Aga kool on vahva ja kui nende ruumiprobleem kah laheneb, siis ma loodan, et nad jätkavad sama populaarselt kui siiani. Vihjamisi räägiti Saku Sops ruumidest ning kokakursustest isegi;). Nii et jälgige nende kodukat!