neljapäev, 19. oktoober 2006

Toolisaaga

Sellisest toolist on hetkel saanud selline nagu juuresoleval udupildil on näha. Eile mõõtsin ja lõikasin vatiini põhjaks ning katteriiet. Seljatoe detail on hetkel pildilt puudu, sest seal ma pean harjutama natukene näputööd. Õpetaja laenas spetsiaalse kõvera nõela, et oleks parem õmmelda:). Aga tooli põhi on korras, vaja ainult toolile kinnitada. Kõige hullem oli hakkama saada nurkadega, kippusid jääma paksud ja pusereti. Aga peale mitmendat katset sain noodki õpetaja abiga korda. Väga põnev tund oli!
Järgmiseks korraks pean mõtlema, mis tooni peitsi kasutada. Ise oleksin soovinud tamme-rohelise segu aga õpetaja ütles, et ma ikka mõtleksin veel, sest praegune kontrast puidu ja riidetooni vahel on megailus. Ma olen sellega nõus aga siis ei sobi too tool mulle koju jälle :P
Pildilt on siis puudu too liist, mis käib kahe viltuse liistu vahele ja on samuti rohelise sametiga kaetud ja millele ma hakkan kodus tagumist kinnist õmblema.



Mida ma siis vahepeal õppinud olen?

Liimimisest nt. Puidudetaile soovitatakse liimida PVA liimiga. Teine valik võiks olla ka epo aga too liimib liiga tugevasti ning kui hiljem peaks osutuma vajalikuks mööblitükki lahti võtta, siis võib see olla probleemne.

Peitsidest. Enne peitsimist soovitatakse mööbliese märjaks teha. Peitsidest soovitas õpetaja kasutada firma BETS peitse, mida müüakse Majatohtris ja siis selles poes, mis asub Flora kandis. Nägin sama firma tooteid ka Peterburi maantee ehituspoes, seal maksika kõrval. Mul ei tule nimi praegu meelde:).

Mööbli parandamisest. Kui mööblitükil on pisikesi augukesi või kriime, mida oleks vaja parandada, siis on seda hea teha lihvimispurust ning PVA liimist segatud möksiga. On olemas ka spetsiaalsed mööblipahtlid aga reeglina kui parandusi on vähe, siis nende koguste ostmine ei õigusta end. Tunnis kasutame kambakesi õpetaja taldlihvijat, mis on tolmukogumiskotiga. Ja see kogutud peenike praht ongi siis kõige parem möksimisvahend.

Pehme mööbli parandamist ma ei jõua tunnis jälgida, sest kõik teevad oma tööd enamasti ja ringi kõndida ei ole eriti aega. Võibolla on kunagi võimalik uuesti kursustele minna, siis võiks juba mingi pehme mööblitüki ette võtta. Iseenesest tundub too vedrute sättimine ja mererohuga täitmine ja sõlmed ning kinnitused jube põnev. Osadel kursuslastel on nii ilusad mööbliesemed - nikerdustega väärispuidust toolid nt. Parandatakse pähklispooni jne. Väga väga põnev kõrvalt vaadates.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar