Hommikuse tööletulemise trajektoori läbi mõtlemine on ka juba nagu looming

Sõitsin eile koju ühte sellist teed pidi, mida ma tavaliselt ei kasuta aga mida kohalikud kiidavad. No Lasnaka kanali tanklast koju ja tagasi oli täpselt 49km, seega v hea distants võrreldes teistega (tavaliselt on mu distants km-tes ligi 80km). Aga kesklinna sisenemine on karm igast suunast, hetkel tundub ikkagi et parim variant on Järvevana tee. Oleneb ka sellest, kas seada pioriteediks aeg või km. Kokkuhoid päevas pea paarkümmend km on nädala lõikes ju palju aga ajaliselt ma loksusin täna ikka megakaua. Tropp algas KUMU kanalipoolsest väravast alates ja lahenes alles Narva mnt. Võibolla peaks ikka õppima hommikul kauem magama, kuigi ma ei tea, kuidas see mul õnnestuks. Üle 7 ma ei maga, ei vabal päeval ega tööpäeval... läbi häda vahel poole 8ni-8ni...

Aga too kiidetud tee on aus, kõvakate ja mõnusad kurvid, sekka kitseke (jajaa, jooksis teine mul eile auto eest läbi) ja ilus päikeseloojang. Ühtegi teist autot sõitmas kah polnud. Ma polegi selliseid kurve uutel teedel enam näinud, sügavad ja auto on poolkaldu kui kurvist läbi sõidad. Tuleb hoida natukene kurvi sisemisse poolde, vastassuunda lausa ja hoog hetkeks maha võtta ning siis keset kurvi gaasi anda :). Meiekandis on ka üks selline lõik, mida mööda ma vahel "lõikan". Kevad-suvel-sügisel on nood lõigud hästi armsad, talvel ma selles nii kindel pole (lumekoristus, libedus jne). Ehh, maaelu nn romantika:)