Avastasin alles täna, et see teema on vastukaja tekitanud.
Esiteks.
On kahte tüüpi inimesi siin ilmas - ühed ütlevad, et inimesed on erinevad, arvamused on erinevad, tore ju! Las olla, nii ongi huvitav. Teised ütlevad, et mina arvan nii ja kõik teised peavad arvama sama moodi, muidu on kõik jama ja maailm hukas.
Teiseks.
Ma mõtlesin asja üle järele ja jah, ematehnik arvas õigesti, ma ikka olen vist vahel kerge kiiksuga küll :P. Mingid pisikesed detailid on nii olulised, et nendega rappa minnes võib kogu tulemi nässu ajada. Minu jaoks. Ma ajab taga täiuslikkust ja hingest, vahel...

Näiteid? Mulle ei meeldi kui potist süüakse või hakatakse enne sööma kui teine on valmis laua taha istuma (see puudutab siis olukorda, kui oled vaaritanud ja tahad, et seda hinnatakse. Mitte igapäevast lobi), nt, iccc. Süüa tuleb kenasti kaetud laua taga, kiirustamata... siis on see ilus.
Poolpiduselt ei saa elada, siis ärgu üldse olgu midagi. Asjades peab stiili olema. Seda tahtsin ma öelda, vist :P.

Nii et ma ise vist kõigun olenevalt teemast siin ja seal. On teemasid, milles ma olen veendunud, et minu tõekspidamised on õiged, eetilised nt koerateemas.
Kuduteemas meeldiks mulle arvamuste paljusus. See oleks huvitavam. Aga kuna kuduteema läheb enamasti maitseküsimuse väravasse, siis tekib too igivana teema "kas maitse üle vaieldakse või kakeldakse". Ilmsel nii kakeldakse kui vaieldakse :).

A minu targutamisi ei maksa ka võtta isiklikult. Kui pere tahab toitmist ja rahatasku lisakrosse, siis müüge aga. Peaasi on et kellelegi meeldib ja keegi ostab. Ei maksa minu kriitiikat südamesse võtta.