neljapäev, 3. oktoober 2024

Helsingi

Kui nüüd keegi arvas, et ma olen see friik, kes kõike detailideni kogu aeg planeerib, siis ei ole see alati sugugi nii! Pigem kipun ma olema see "mõeldud-tehtud" tüüp.

Mingil hetkel meelitas Tallink kõikvõimalike kruiisidega ja kuna me oleme ühe kolleegiga vist pea 3 aastat mõelnud, et võiks trehvata kas tema kodulinnas, praeguses elupaigas või Eestis, siis tundus ahvatlustele järeleandmine üks õige asi. Eriti ajal, mil mul on "kirbud" ja igikestev dilemma "ema kamin-pliit ja nõme pottsepp" ei paistnud kuskilt otsast lahenevat!

See kõik oli siis enne kui mul tekkis välkmõte minna Budapesti. Pilet sai soetatud umbes 5 minutiga ja teema ootele pandud. Paar päeva enne sõitu tekkis hull kurguvalu ja palavikulaadne olek. Minemata ei tahtnud sugugi jätta. Mõtlesin siis, et ok, autost laeva, laevast kohvikusse, natuke linnas jalutust, muuseume ja tagasi laeva. Et kui pikk see päev ikka on ja ma pole ju haige! Et ehk ei ole hull kui parakas kaasas ja soojalt riides? No oli natuke hull, aga keegi lisaks haigeks ei jäänud ja ära käidud ma sain. Köhin siiani... Enam nii ei teeks!

Aga mitte sellest ei tahtnud ma kirjutada. Planeerung oli seekord null nagu Tallinna linna sõidaks, eksole. Eelmisel õhtul avastasin, et laev ei lähegi Katajanoka terminali nagu Viking ja vanasti minu meelest ka Tallink. Tuluke lõi põlema siis kui kolleeg kirus minu varast laevavalikut ja kurtis, et tal kulub tund sadamasse vastu tulemiseks. Läksin siis piletit uurima... ja no nagu õnnis esimene Soome-sõit! Oligi Länsiterminali...  Hea, et ma ikka avastasin, laevas oleks nalja saanud, sest mul oli plaanis palju jala käia ja mitte ühistransa piletit soetada. No palju õnne mulle!

Õhtul läksin toidupoodi ja ostsin kaasa kõik vajalikud produktid, mida üks inimhing Soomes sooviks kui sinna läheks külla inimene Eestist - talukohupiim, kohukesed, korralik soolaheeringas, kommid ja mustikašokolaad. Ei ole kolleegi, kes poleks nõrkenud Kalevi mustikašokolaadi süües. Millegipärast see meeldib välismaalastele. Kott oli nagu tina täis, muidugi lisaks veel veisekõrvad koerale. Jah, jälle koeraomanikust kolleeg :D Ja muidugi oli kaasas kudumistöö! Seekord võtsin labase soki, mida tuimalt kuskil pinginurgal kududa saaks, sest laevas seda kudumisaega ikka on massiliselt.

Nii minekul kui tulekul oli imeline ilm!

Minek oli kaunis. Peegelsile meri, päike, siuke 12C umbes sooja, aga õnneks päeva jooksul läks paremaks. Kolasin laevas, rahvast oli vähe, kõik käitusid viisakalt. Paari tunniga olin Helsingis ja parkisin kohe produktid sadamasse saabunud kolleegi poekotti :)))  Seejärel selgus, et mul on ikkagi vaja trammipiletit. Esimese satsi ostis kolleeg, kolistasime linna kohvikusse. Loomake oli tore, sõbralik ja valmis jalutama tunde. Helsingis on pööraselt palju koeri! Ja mul on aeg-ajalt suur koeraigatsus, tahaks nässerdada ja koerajalutaja olla. 

Kutsikas :)

Nii me siis kolasime siin ja seal. Vahepeal kuum jook, järgmine parakas ja uuele tuurile. Söögipausid, Ateneum, sisustuspoed jms põnevus. Erinev sellest, mis mind tavaliselt linnades köidab ja rohkelt suhtlust. Lõngapoe ukse taha jõudsin siis kui pood oli just kinni pandud. Jumal tänatud! Muidu oleks äkki jälle olnud suur soov suveniire osta. Mitte midagi polnud ette planeeritud ja kulgemine käis täpselt nii suvaliselt kui kutsikas otsustas kulgeda. Vahelduseks täitsa ok!


Päev oli lühike ja väsitav, 17 paiku sättisin tagasi sadamasse. Kohvikus avastasin, et tuleks laadida äpp ja soetada pilet. No nii ettevalmistamata tripp, eksole! Aga kõik oli lihtne ja loogiline. 

Hulluks läks asi laevas. Tagasitulek oli miskise sellise reisiga, mis oli täis soomlasi ja nood jäid kõik laeva. Kohe kui pood uksed lahti tegi, ummistus too paksult käratsevatest noortest! Ma pole juba ammu sellist hullumeelset alkoholi ostmist näinud. Pakkide viisi, mõni korkis pudeli lahti juba poe ukse taga. Laev sõitis kauem kui minnes ja sisuliselt 1,5h pärast olid noored maani täis. Istusin kuskil vahekoridoris ja kudusin, hea ülevaade oli baaride vahel traavivatest seltskondadest. Lärmakad, purjus ja napilt riides, hoolimata figuurist ja kaalust... Vaata ja imesta. 


Esimene sokk sai üsna kiirelt valmis, sest poodi kolama ma sisuliselt ei mahtunud ja õue oma valutava kurguga minna ka ei soovinud.

Nüüd ma vist ei taha tükk aega kuskile minna, kindlasti mitte Helsingi kruiisile :D 


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar