Osakond Q

 Ma pole vist juba Potteri-loost saadik lugenud sarju sellise intensiivsusega kui nüüd Taani autori, Jussi Adler-Olseni krimkasid neelates. Ta taastas mu süvenemisvõime ja seljatas keskendumisprobleemid, millega ma esimesel poolaastal nii hädas olin. Ilmselt on mu elus hetkel selline periood, kus mul on vaja argijamadest täielikku väljalülitust. Aga Adler ei kirjuta mitte ainult köitvalt, vaid raamatul on selline ülesehitus, milles üks peatükk on ühe tegelase nn sisekõne ja siis need vahetuvad. Uurijalt osakonda, osakonnast kriminaalidele jne. On pinget ja põnevust, aga ka väga palju huumorit. Assad ja tema kaamelinaljad on mu lemmik esimestes osades! 

Igatahes kui fännad head krimkat, tahad põnevust ja täielikku väljalülitust, siis tema seni ilmunud 9 lugu on selleks ideaalsed. Mul on üks veel jäänud lugeda ning seejärel tuleb oodata, millal 10. ilmub. 

Neid võib lugeda eraldi, aga nauditavam on esimesest ja järjest. Siis näeb tegelaste arengut ja ta viitab sageli eelnevalt juhtunud seikadele. Ma lugesin viiendat paar aastat tagasi ja olen nelja tärniga hinnanud, samas siis ma innustust kogu sarja ettevõtmiseks ei saanud. Seega alustagem algusest :)

Autor külastas ka Eestit sel aastal ning temaga tehtud intervjuu on Jupiterist leitav (“Kirjanduse aeg”).