Pidu läbi!

Mesipuu lausvihmas.

Hääl on ära ja kerge tärkava nohu tunne on kallal. Aga äge oli! Tegime kambakesi ka nimekirja, mida järgmisel korral kaasa võtta (suhtuda huumoriga ja ilmselt siis on hoopis lauspäike!):

• matkatoolid;
• redel (et näeks rongkäigus laululavale saabuvaid inimesi);
• villased sokid (peale vihma ja koduteel hea autosse jalga panna);
• kummikud (praktilisem);
• padi (et peff pikast päevast kangeks ei jääks);
• pesunöör oleks ka marjaks kulunud, aga redeli saab ju teispidi keerata;
• traksid (et märg seelik (kui ei ole rahvariideseelik) seljast alla ei vajuks).

G lisas veel omalt poolt, et neil oli olnud staadionil proovide ajal puudus koormakattest (varjuks), veepritsist, juhendajatest (kes vett juurde tooks, veekraanid olid, aga nad ei saanud proovide ajal staadionilt ära käia), lehvikutest. Päikeseprille oli ka nappinud. Jõuad sa siis kõigele mõelda, eksole! Aga melu oli selline, et energiat jätkus veel eile õhtuks ka. Noored on võrratud! :)

Söögid olid mul suure seljakotiga kaasas, kohv termoses ja vesi pudelis. Korralik vihmapidav mantel seljas ja keep lisaks, teine keep kottidele peale panemiseks ja kile kottidele alla. Vanatädi 30ndatel kootud triibuseelik seljas ja pastlad jalas. Vot villasukki ei pannud, oleks pidanud :D 

Kaubandust ja tualette ei väisanud, prügi tõin koju tagasi. Parkisin nagu pätt, aga mõtlesin, et kui ma ka trahvi saan, siis kord kahe aasta jooksul võib. Ikkagi maainimene ja harva linnas. Ma vist ei olegi nii hullu vihma laulupeol saanud! Tantsupidu mäletan küll vihmasena, aga see on reeglina lühike kontsert kah. 

G. sõbrannaga. Noored olid paremini varustatud. Need imeilusad kummikud :)

Aga nüüd hakkame puhkama, sajaga (loodetavasti mitte nohuga :D). 

Aitähh korraldajatele!

Soovituseks ka üks minu Eesti lugu, noorte sulest.