Tervisekuu

 Meil on tööl aprill kuulutatud tervisekuuks ja HRi poolt on ellu kutsutud terve sari zoomiloenguid. Kõigil ei jõua osaleda ja teemad pole nii põnevad ka, aga paar teistmoodi tunnikest meeldisid küll. Märksõnad: teadvustamine, unitasking, teiste märkamine ja ärakuulamine, lihtsad meditatiivsed praktikad, meele rahustamine ja fookus. Täiesti igapäevased asjad, aga vajavad ikka ja jälle meeldetuletamist. Ja treener on selline mõnusalt flegma, sunnib aja maha võtma ja enda jaoks oluliste asjade üle mõtisklema. 

Mõtlesin, et panen siia ka paar harjutust kirja, omal hea üle korrata ja võibolla huvitav ka teistele proovida. 

Hommikune power energy booster - tõsta käed sirgelt üles, aja sõrmed harali ja samal ajal hinga sügavalt sisse. Siis kiirelt läbi nina välja ja käed rusikas hooga alla. Soovitavalt 3x 20 korda hommikuti. (Ei soovitata rasedatele ja nendele, kel vererõhk kõrge).

Enamasti stress seostub olukorraga tulevikus (mis saab, kas ma oskan jne mõtle eksamitele) või siis olukorraga minevikust (kas ma sain tehtud, kas läks hästi). Kui oled hetkes (teed koolitust, sooritad eksamit - siis on olukord muutunud).

Meenuta hetki, kui sa olid õnnelik ja kuidas sa siis hingasid. Emotsionaalset seisundit kirjeldab hästi hingamine, mistõttu saab võimalusel natukene seda muuta teadlikult hingamisharjutusi tehes. 

Ninahingamise harjutus - hingad nina kaudu kiirelt ühes sõõrmest sisse ja siis teisest välja, hoides sõrmega samal ajal teist poolt kinni. Soovitav teha 5 minutit. 

Ninahingamine 2 - kontrolli, milline ninasõõrmepool sul kehvemini hommikul "ventileerib", tee selle poolega ninahingamist. Lihtsalt teise hoiad sõrmega kinni ja hingad vaikselt sisse ja välja. Väidetavalt aktiveerib vastavat ajupoolkera (vastaspoolt). 

Aktsepteerimine - mõtted ja tunded kappavad ringi kogu aeg, meie meeltes ja peas. Õpi neid aktsepteerima ajal, mil sul ei ole võimalik probleemsemaid neist lahendada või nendega tegeleda. Aktsepteerimine ei tähenda nõustumist! 

Lihtne meditatsioon - alusta keskkonnast - helid, hääled. Taju ja monitoori, siis aktsepteeri ja lase minna. Hinga sügavalt sisse ja välja. Seejärel fokusseeri mõte kehale, kompa mõttes kogu keha suurest varbast kuni juusteni. Füüsis. Kui lõpetad, taas aktsepteeri tänane "seis" ja lase minna mõttel. Siis tunded. Mida tunned, mis emotsiooniga need on, alatooniga. Lase tunnetel tulla ja minna, kujutle jõevoolu, mis viib lehed minema. Monitoori oma tundeid seni, kuni oled kõik "kätte saanud" ja neil minna lasknud. On tühi ja hea, hinga sügavalt sisse ja välja. Tee sama harjutus mõtetega. Lase mõtetel tulla ja minna. Ära pidurda ega bloki neid. Ja taas, kui tundub, et kõik on läbi "katsutud", hinga sügavalt sisse ja välja ning lase neil oma teed minna. 

Kui olukord on väga pingeline või kaootiline - katseta ninahingamise harjutust. Mediteerida võib igal ajal kui vaiksem paus võimalik. 

Lapsepõlvest tulevikku - sule silmad ja kujute end 6kuusena. Mis võis olla siis sulle oluline? Kujutle, kindlasti meenuvad sellest ajast titepildid, mis võiksid olla abiks. Samas detalid pole nii olulised. Pigem see stardipositsioon - söök, kontakt, turvalisus. Nüüd oled 5aastane. Mänguasjad, keskkond, sõbrad. Kujutle end sellesse. Mida olid õppinud, kes olid su ümber. 

Järgmised verstapostid - 10, 16, 20, 24, 30, 40, 50. Iga vanuseverstaposti juures mõtle oma oskustele, kogemustele, elumuutustele, lähedastele,  huvidele, väärtustele, mentaalsusele. Taju erinevust eelmisega, aga leia ka samasust, see sinu sisemine mina, essents, mis on alati seal. 

Nüüd mõtle, et oled 60. Vanem, terava mõistusega ja aktiivne. Võrdle taas eelneva perioodiga, mis võiks olla muutunud? Mida oled saavutanud? Ja nüüd 80. Kujutle end rõdule vaatlema. Oskused, elukogemus, saavutused, rahulolu. Keha on vananemas, mõtted on muutunud, viis kuidas elule vaadata on muutunud. Aga sinu sisemine mina on ikka see, kes kunagi 6kuusena vanematele otsa vaatas. Püüda seda leida ja tajuda. Kas suudad tunda seda sidet 6kuulise sinu ja 80se vahel? 

Sama võib proovida ka rollidega mängides - koduperenaine, arst, insener, eri rahvusest inimene - keskkond, keel, kogemused, harjumused, oskused - aga see sama sisemine pisikene mina-essents, mis sinuga kaasas on titest saadik. See lapsemeelsus sinu sees, mida ei tohiks maha suruda, vaid alati püüda taas leida. Sisemiselt jääd sa alati samaks, lihtsalt sinna peale "ehitad" elu jooksul erinevaid kihte. 

Vot selline kuu meil siis.