Veel seenemänge!

 Viimasel nädalavahetusel sain proovida kahte põnevat seent - männi-põdramokka ja juurepruunikut. Töötasin läbi "pool internetti" ja sain natukene targemaks või siis pigem julgust juurde, et proovida ja katsetada. 

Männi-põdramokk (Sarcodon squamosus)

Seeni oli ca 2,5 kg ja lõnga 30g. Soovituslik on eelistada vanemaid seeni ning suhtes 1/10le. Seened on suured ja rasked. 

Värvimisel kasutasin Riihivilla soovitusi. Keetsin seeni 1h ja siis ajasin Ph üles 8-9ni, lisades 1tl söögisoodat. Kuumutasin veel 1h suhteliselt kõrgel kuumusel, ikka 90C ja rohkem.

Vahetult enne lõnga sisse panemist mõõtsin Ph ja timmisin äädikaga 8 peale. Siis läks lõng sisse ja vävrimisprotsess kestis ca tunni. 

Airi Gailit kirjutab: "Paremini sobivad värvimiseks vanad ja isegi väga vanad viljakehad. Sarnane liik kuuse-põdramokk värvimiseks ei sobi. Värvipigment lahustub aluselises keskkonnas, ehk selleks, et saada sinist tuleb värvimisel muuta keeduse pH. Minu praktika on näidanud, et meil kasvavate seentega sedavõrd puhast ja ilusat sinist on raske saada kui näiteks Soomes või Rootsis kasvavate seentega. Kas tegu on kasvukeskkonna mõjutustega jääb järgmistele uurijatele. Meie metsadest korjatud seentega õnnestub saada sinakasrohelisi toone. Saadud värvitoonid on väga valguskartlikud, mistõttu selle seenega värvitud lõnga tekstiilesemetes kasutada ei ole kõige mõistlikum."

Tahan oma selleaastaste katsetustega proovida ka pleekimistesti teha, ilmselt varakevadel. Muidugi selge on see, et ma ei plaani neid kuskil suurel määral kasutada. Kogused, millega värvin, on siiski väiksed ja rohkem paelub mind üllatusmoment kui selline. Seeni tunnen siiski halvasti, aga tuttavad aitavad ja kaasavad lausa mükolooge, et ägedamaid isendeid leida. 

Riihivilla blogis näeb, milliseid katsetusi temal on sama sordiga õnnestunud läbi viia ja milliseid toone saada. Ahvatlev :)  Mina järgisin näidet nr. 5 ja sain isegi sutsu tumedama tooni. Kera on korvis teiste taimvärvitud lõngadega koos ja õhtul mingi nurgalt natukene kumab külma sinakat tooni. 

Nende seentega tahaks veel eksperimenteerida, mitu värvikorda nt teha jne. Seekord oli selline poolpidune opijärgne aeg ja ma väsisin lõpuks väga ära. Kuigi seen ju keeb enamasti ise ja aeg-ajalt tuleb vaid silm peal hoida.

Juurepruunik (Phaeolus schweinitzii)

Teine seenesort - Juurepruunik - oli veel põnevam, siiani vist selle aasta kõige ägedam toon mul. Selline suur torbik ja samblane seen, samas kerge ja lõigates nagu tihke svamm. 

Värvimine oli siis niisugune, et tükeldasin seened ja panin keema. Seeni võis kokku olla ca pool kg. Taaskord mängisin pisut Ph-ga ja ajasin 1. tunni lõpuks Ph üles. Keetsin 2h ning siis jahutasin pisut, et saaks lõnga sisse panna. Loodusmuuseumi lehel räägitakse nuuskpiiritusest, mina kasutasin ikkagi söögisoodat. Värvi sain kätte "sajaga", ilmselt oleks saanud veel mitu korda värvida, aga mul sai maarjatatud lõng otsa ja väsimus oli suur. Kuskilt lugesin, et lisatud on ka fermenteeritud uriini, sellega siiski katsetama ei hakanud :)

A. Gailit kirjutab (samas): " ... antud seenega värvitud lõngad helenduvad ultraviolett-valguse käes ja sel moel saab neid kasutada näiteks „salakirjamiseks” või mõnel muul põneval moel".  Nägin seda ise Viljandi kultuuriakadeemia villavabrikus Vilma, kus selle seenega värvitud lõngast kudum UV valguses mustri esile tõi. Järgmisel korral küüntetehniku juurde minnes võtan ribakese kaasa ja katsetan :P 

Verkja vöödikuga värvisin lõpetuseks, aga seekord katsetasin ka selle seene peal soodat. Tulemuseks oli äge roosa! 

Alt üles: Juurepruunik - Verkjas vöödik - Safranvöödik, mida oli liiga vähe ja millele kallasin juurepruuniku värvivee 1. tunni lõpus sekka. 

Kõik lõngad on mul siiani maarjajääga eelpeitsitud. 

Nüüd koduseid varusid vaadates on tunne, et kui suvel uputas kollasega ja rohelisest sai nagu ka juba küllalt, siis nüüd tahaks lisaks erinevaid rohelisi. Ja üleüldse võiks olla natukene aega ka oma asjade tegemiseks, kuid seda ilmselt ei tule nii peagi. Ok, seekord tänu haiguslehele ma sain paar mustrikorda Haapsalu pitsi kududa, oma tarbeks. Aga see selleks, koolis ju õpib muid põnevaid asju ja eks kududa jõuab edaspidi.

Ahjaa, käsitöölise verstapost - ma sain omale eile prillid, lähedale vaatamiseks ja käsitöö tegemiseks. Oli ka aeg. Viimasel ajal on tunne, et kõik kirjad on liiga pisikesed ja arvuis kirjutades tulevad vead, sest ma ei näe ekraanil hästi, mida kirjutan :P  Nüüd siis kaugele vaatamiseks ühed okulaarid ja näputöö tegemiseks teised.