Kaks kuud.

Nüüd on siis ametlikult kaks kuud kodukontorit täis saanud. Linnas on selle aja jooksul käidud 3 korda. Tankisin enne erikorda. Korra nädalas käin küll autoga poes ja maal aga need sõidud pole võrreldavad tavarutiiniga.

Kolm sessi on olnud distantsõppe vormis. Piiratud ainetes aga siiski, peale tööpäeva olla ca 22ni veebis on suht intensiivne tegevus aga vähemalt saab osade teemadega edasi minna ja kõik ei  kuhju suvele. Tähtaegu on ümber tõstetud, et eespool oleksid need, mida saab distantsilt teha ning natukene on liikunud nood, mille tõttu peab kindlasti kontaktõppetunnid enne ära tegema. Täpselt veel ei kujutagi ette, mismoodi see esimene aasta kuni augusti lõpuni välja näeb. Puhkust ei planeeri enne kui kooliasjad on tehtud või enam-vähem parlanksis. Ja ega päris puhata enne kooli lõpetamist vist ei saa ka :D Kutseeksam on 2021 septembris-oktoobris. Nii et aega on selle planeerimisega :D

Rutiini mõttes kapitaalselt midagi veel muutunud ei ole. Eks ma töötasin enne ka sageli kodukontorist ja jagasin aega koera-kooli ja töö vahel. Seega lisakilosid ei ole ja vaba aja ülejääke ka mitte. Ma loen alati kadedusega neid postitusi, kus õpetatakse kuidas oma "süllekukkunud vaba ajaga midagi tarvilikku ette võtta". Jaja, ma tean, osadele väga karm periood ja teadmatus, ei nori ega lõõbi. Minul lihtsalt ei ole eriti midagi muutunud ja ma olen muidugi tänulik selle üle.

Koolis on siiski endiselt põnev. Hunnik kavandeid on tehtud, esemeid valmistatud, hordide kaupa tööproove veel muidugi ka ja isegi õmblusmasina olen saanud kenasti tööle. Väga suured sõbrad me endiselt ei ole aga asjad liiguvad paremuse poole. Sõbralik soovitus kõigile, kes harva õmblevad ja masinat kodus omavad - puhastage toda põhjalikult (plaadid lahti kruvida, vatitiku ja tolmuimejaga puhtaks, siis kokku tagasi) ja õlitage! Ja lugege taaskord juhendit, kui teil on selles osas sama suur lünk kui minul, võib see masin teid vägagi üllatada. Ma nt avastasin, et ma saaksin ilma suurema vaevata isegi nööbid ette õmmelda, aukudest rääkimata :D Masin pole küll mingi edevus või luksus, lihtne ja vana aga ma olen saanud tast päris asjalikku tegelase teha. Nii et meist võib veel asja saada...

Hea uudis on muidugi see, et covid-küüntest sain ma ka lahti :D ja õpin uuesti normaalpikkuses jäsemetega trükkima. Kontorisse nii pea ei saa, enne tehakse protsess ja siis hakatakse seda rakendama. Meile sobib.

Aga nüüd jätkame tööd. Rosin norskab juba laua kõrval. Ta tuleb igal hommikul koos minuga "tööle" ja siis nohiseb siin lõunani. Rutiin on tähtis!