Tegemist on siis Leedu Kunstimuuseumi kogude põhjal koostatud trükisega - Lietuvių tautinis kostiumas pirštinės ir kojinės, mis ilmus 2013.a koostöös kirjastusega Mintis.Ütlen kohe ära, et tegemist ei ole mustriraamatuga, vaid pigem kogusid kirjeldava rikkalikult illustreeritud materjaliga. Kindad, sõrmikud ja sokid-sukad on valdavalt aastatest 1920 - 1950ndad, suhteliselt hilisest perioodist siis võrreldes meie kirikinnastega. Kokkuvõttes kirjutatakse, et valdav osa muuseumikinnastest on pärit kahest suuremast Leedu piirkonnast, milleks on Aukśtaitija ja Źemaitija.
Kuna ma tean, et neid on tellitud Eestisse veelgi, siis natukene abi kinda juures olevatest kirjeldustest arusaamiseks.Pirštinės - kindad
Kumštinės - labakud
Vyriškos - meeste
Moteriškos - naiste
Vaikiškos - laste
Kojinės - sokid
Raštuotos - mustris
Megztos - kootud... aastaarv... piirkond
įsigytos - omandatud (ilmselt siis ostetud kogusse, muuseumisse hangitud vms)
Sageli on kirjeldatud kinda juures ka toonid ja lõngamaterjal aga see on keerulisem siia kirja panna.
Esineb ka nimesid koos eludaatumitega, eeldan, et need on olnud kinnaste kudujad.
Kasutasin sõnade tõlkimiseks GT ning tolle leedu klaviatuuri (klaviatuurimärk), nii et kui keegi keeleoskaja leiab siit vigu, siis andke lahkelt teada.
Kindad on ikka teistmoodi küll, sellised minu silmale klassikalised ja nagu "minu lapsepõlvest". Otsas soonik, siis 2-3 värviga muster.
Sellised lihtsad.
Ägedamad on nn pika säärega kindad, mille vars ulatub küünarnukini peaaegu välja. Otsas kas siis narmad või tupsukesed, randmekohal nöörid.
Palju on ka randmesoojendajaid (praegune termin, õigem vist oleks öelda kätised), pärlitega tikitud, mustris.
Raamatu lõpus on pisut ka põlvikuid ja sokke, mustris, kootud ja heegeldatud. Enamasti näevad välja nagu pleekimata puuvill või pleegitatud linane.
Omapärane raamat on. Tekitab küsimusi, nt kas tõesti neil ei ole kogudes varasemaid kui 1920ndatest? Või tekkis kogude kujundamise tradtsioon just sel ajal?
Kokkuvõttes öeldakse, et muuseumis leidub ca 400 silmkoe eset ning vanimad neist on 19. sajandi keskpaigast aga enamik siiski 20. sajandist. Igapäevased töökindad olid kehvema kvaliteediga lõngast, värvimata villasest või linasest. Nn pühapäevariiete juurde kuulusid kirjatud kindaid. Värviti taimedega aga üsna ruttu muutusid populaarseks ka poevärvid. Kirjatud sukad olid rikka mehe tunnus! Kootud esemeid kingiti oluliste tähtpäevade puhul nagu pulmad, ristsed jne. Ka hauakaevaja sai kindad, see komme on ka meil Setumaal nt.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar