Vahel ju võib!

Mõni aeg tagasi tekkis mul hirmus isu lõnga järele, lausa maniakaalne ma ütleks :P. Ja hing ihkas midagi erilist, midagi sellist, mida siit käegakatsutavalt ei leia. Nagu tellitud, vilkus feissis lõngapoe reklaam ja ma läksin uudistama. Ale oli siis ka päris kobe. Islandilt :)

Islandi lambavillaga on mul kogemused aastast 1998, mil kudusin omale lopivillast (alafos lopi) paksu vammuse. No ikka väga paksu, nende lopi on omapärane. Jämedaim versioon sellest on nagu pael :), vanub hästi ja on väga soe.

Einband

Järgmisel korral nägin lopit müügil Soomes, Helsingis. Üsna kirves hind oli ning ostsin nostalgiast ajendatuna tokikese. Täpsuse huvides olgu öeldud, et ma pole raatsinud seda ikka veel milleksi vormistada :D. Noh, nagu uunikum lõngakogus, eksole.

Lettlopi

Ja nüüd siis selline varasalv, muidugi läksin õnge. Tellisin paari kinda jagu ning prooviks islandi heiet. Komplekteerimisega läks neil nii kaua, et ma jõudsin juba ära unustada, et ma üldse tellisin.Nii et kui eile postkastist teadet nägin, siis mõtlesin tükk aega, misasi see on.

No ilus asi oli, näitan siis teile ka :)

Kiire tellimine oli tegelikult, ainult komplekteerimisega läks neil kaua. Postitatud oli pakk 1. märtsil ja kohale jõudis eile. Postikulu 5.70 USDi, kui kellelgi peaks olema huvi.

Einband tundub sellest satsist kõige ägedam, tahaks kohe vardaid sisse lüüa ja kududa.

Lettlopi peaks olema kirjade järgi peenem kui Alafoss, kuid siiski oli üllatavalt jäme. Pruuni tooniga panin ka pisut puusse, arvasin, et see on tumedam. Mõte oli nendest kolmest kinnas kududa. Aga eks ma proovin, kuidas jääb. Lõnga saab ka vanutada.

Meenus, kuidas Sigrun rääkis, et tal ema koob lopivillaseid kampsuneid, mida siis kantakse seni kuni nad täielikult vammuseks vanuvad. Siis kootakse jälle uus. Sealses kliimas on need kampsikud asendamatud. Nii et kindad peaks tulema samuti mõnusalt soojad. Arvestades meie pakaselist ilma viimasel talvel, võiks nagu sobida kinnasteks küll :).