Meie õuevalvur Herr Pootsmann sai eelmisel nädal 12aastaseks. Elab maal, suure kondiga ja natukene kohmakas on aga ütlemata asjalik. Üks asjalikumaid loomi, kes meil maakodus siiani üldse on kodakondseks olnud.
Tal on omad kiiksud, üks nendest on piiksuvad mänguasjad, mida ta kogub ja ei lõhu. Need võetakse kasutusele siis kui keegi õuele ilmub, et piiksutades omale tähelepanu saada.
Sööma ei hakka see loom enne kui on andnud kas käppa või on teda peapealt sügatud. Ja ka siis pole kiiret, saadab pilguga sind ukseni ja siis asub sööma.
Korra aastas käib tal tohter ja teeb marutaudisüsti. Herr keerab tagumiku ette ja laseb süstida :). Alles peale seda kui arst tal kõrvu puhastamas käis, hakkas mässama. Siiani oli tubli ja terve kui purikas. Eelmise vihmase suvega lõi kõrvadesse põletik, see kipub vahel liiga tegema aga siis tuleb jälle puhastada ja kõik läheb kombe.
Kalamees meeldib õudselt, sest see loobib talle värsket kala otse kastist. Postiljonid on saatanast ning deltaplaanid pole ka ühed õiged lennukid. Teised koerad ja kassid tuleb siis ära ajada kui ema näeb, muidu võivad ju olla ka kui ülbeks ei lähe. Joodikuid ei salli.
Shotikaid talub, ei huvitu eriti või kui siis nii palju kui isane emastest huvituda võiks. Kokku ma neid ei lase.
Erinevalt shotikatest võiks seda looma kammida nädalate kaupa, ta ikka ei tüdi ega kobise. Istub ise sinu juurde maha ja ootab, et nii, paluks nüüd. Õudselt meeldib :).
Pikka iga meie maaherrale!
oi, palju õnne Pootsmanni-Härrale :)nii tore koer. meil maal oli ka kunagi üks Pootsmann.
VastaKustutaNii südamlik iseloomustus. Palju õnne ja pikk pai!
VastaKustutaMargit
Pikka iga! Väärt koer on Pootsmann.
VastaKustutaTänud :)
VastaKustuta