Lola kirjutas oma uutest käsitööväljaannetest ning mulle meenus siis, et ma pole tutvustanud ühte asjalikku raamatut, mis juba pea kuu aega tagasi minu riiulisse koha leidis :). Tegemist on siis Helene Magnussoni raamatuga Icelandic Knitting. Using Rose Patterns.
Piilusin seda raamatut juba ammu ning peale seda kui Ravelry´s autoriga jutule sain, polnud enam pikka mõtlemist :). See roosimuster, millest raamatus põhjalikult juttu, on ütlemata lahe ning algselt pärineb sellisest praktilisest asjast nagu jalavarju sisetald. Ehk siis islandlased kudusid oma nahkpapude sisse soojad sisetallad, millele vingemad kudujad kudusid roosid mustriks sisse.
Mis selle raamatu minu jaoks väärtuslikuks teeb, on rikkalik ajalooline osa koos pildilise materjaliga ajalooarhiivist. Autor kirjutab pikalt kudumistraditsiooni jõudmisest Islandile ning esimestest kirjalikest teadetest, mis pärinevad 16. sajandist. Arvatakse, et kudumistehnikad jõudsid Islandile tänu saksa, inglise ja hollandi kaupmeestele. Alahinnata ei saa muidugi ka kristlikke ringkondi, ühe teooria kohaselt õpetasid Euroopas kudumist ka katoliku mungad.
Roositud sisetallad olevat olnud Islandil kasutusel 20. sajandi alguseni. Tuntakse ka triibulisi taldu aga vingeimad olid ikka Islandile iseloomuliku roosiga. Neid on ka spetsiaalselt vildistatud, et anda tugevam ja ühtlasem väljanägemine. Mainitakse ka spetsiaalset tehnikat, mille kohaselt peale viltimist ja kuivatamist pandi tallad voodiriiete alla mõneks päevaks nn pressimisele.
See pani mind naerma, sest just nii toimisin mina oma lopapesa kampsuniga Islandil aastal 1998, sest mul polnud käepärast triikmasinat ning kootud kamps vajas pisut "triikimist " :D.
Autor arutleb, et kas nood sisetallad on unikaalsed Islandile ning toob näiteid nn pehmetest jalavarjudest (pastlad pm) ja erinevatest materjalidest, mida soojapidavuse tarbeks on nendesse lisatud. Näiteid on laplastelt, baltlastelt, ukrainlastelt, rootslastelt jne. Kõigil omad tehnikad, kuid sellist kudumisviisi otseselt teistel polevat. Mainitakse kadakat, puukoort, loomanahku, riidenartse jne. Lähim sarnane tehnika olevat fääri saartel kasutusel ning tuntud kui skolingar.
Kui muud materjali sisetaldadeks polnud käepärast, siis kasutati lausa heina. On teada fakt ühest vagabundist, kes alati pani kingadesse heina, et nood kauem vastu peaksid :). Äkki peaks ka proovima :)))
Igatahes vahva raamat on ja mulle väga meeldib.
Autor ütleb enese kohta Ravelry´s niiviisi: "I’ m an Icelandic knitter…the French mother of three little girls…currently living in Luxembourg…occasionnal felter…a little crazy about Icelandic sheep…loving colours…"
Kel huvi, siis islandi roosist on ta nuputanud ka sellise salli mustri. Tema blogi asub aadressil http://helenemagnusson.blogspot.com/ Sealt saab leida ka roositeemalise intarsiaõpetuse.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar