pühapäev, 13. jaanuar 2008

Maru design

Avastasin, et Maru kodukas on uuenenud kuues. Ilus.
Kindad on endiselt mu lemmikud. Mul oli kunagi lapsepõlves vaarikavahu värvi kampsun, selline mummuline, teise vanaema tehtud. Ma jõudsin seda vähe kanda, sest kasvasin välja. Aga see oli nii armas, üleni mumme ehk nuppe siis, täis.

Ma kirjutan siin sageli oma ühest vanaemast aga neid nuppe näes meenus, et tegelikult tegi mu teine vanaema kordades rohkem käsitööd. Sõrmikuid, kampsuneid, veste, sokke, seinavaipu jne. Paljud asjad olid ise kujundatud mustriga.
Too põlvnemise ja geenide teema on endiselt kuum, juba rohkem kui aasta. Kes kui palju mõjutab ja kas üldse. Võimalik, et mu käsitööarmastus tuli seda liini pidi aga mõjutada mind otseselt ei saanud. Neid seoseid leian ma alles praegu, siis ma ei pööranud teemale erilist tähelepanu. Palju me võtame endasse verega ja palju laseme end mõjutada igapäevaelus?

Estonian designer MARU´s web has a new desing. I love the mittens there!
I had a cardigan in my childhood which was knitted and designed by my grabdmother. the colour was like raspberries´
semolina pudding! 99% of the cardigan was covered with nupps.
I have here several stories about my mom´s mom but actually my 2nd grandmom did more handwork than my mom´s mom. She knitted socks, mittens, gloves, sweaters, vests etc. Most of works where designed by herself.
It`s interesting, I´ve been thinking about the genealogy and I still don´t know who affected me more in my childhood, which branch of my family. Was it my father´s side or mom´s. How much we "take" with blood and how much thr our everyday life?

1 kommentaar:

  1. I'd heard it was all carried down through the maternal side of the family. I've asked my mum to check who in the family was creative.

    VastaKustuta