Koerane jutt, kudumisest rääkimata...

Elektriarvet silmates võib nentida, et talv on siiski käes :P, kuigi õues seda nii väga ei tunne. Meil siin pori ja vesi, mõned üksikud lumelaigud on alles jäänud. Aga ega praegu tegelikult ilma eriti ei näegi, jube kiire aeg - stardid hämaras, tuled pimedas. Eile oli õhtuks üleväsimusest selline eufooria kallal, et veider hakkas. Selline tuim olek ja virrvarr ümber, lähed sellega kaasa ja üritad kuidagi olla, ise rõõsa ja rahulik. Alles 16.11... kuu lõpuni on veel terve igavik!

Koerad on naljakad. Keegi pole neile õpetanud, kuidas teineteist üle kavaldada aga juba mitmendat korda satun peale järgnevale trikile. Süüakse oma kaussidest, kuid Suska piidleb Blacky poole... Blackyl on kombeks süüa pool kaussi tühjaks, siis juua umbes kausitäis vett ja siis edasi süüa. Aga! Seda joomise hetke passib Suska, et kaevuda habetpidi B kaussi ja sealt pead mitte enne välja võtta, kui keegi tolle välja tirib (nagu iminapaga). Aga B pole loll, kaklema ei lähe (no ei sobii ju!) aga :)... läheb tasakesi Suska selja taha ja nuusutab oma külma ninaga ülbelt sabaalust. Selle peale tõstab "blond" pea kausist ja vaatab selja taha... Ja B klammerdub peatpidi kaussi, et kiirelt hävitada jäägid, mis Suskast alles on veel jäänud. Täitsa jabur aga töötab, naljakas on. Tegelikult on mul hea meel, et nad toidu pärast ei kakle. Olen seda algusest peale nö tampinud ja pole mingit "minu-minu" mörramist lubanud.

Täna on tubane olek, pikalt ei kõndinud, koon SKSi:). Suska topib sajandat korda oma kummist kana voodi alla, et siis suure lärmiga seda sealt ära päästa. Külg ees, kõhuli, selili käpad üle pea jne. Kõik variandid katsetatakse läbi, et end "õhemaks" saada ja voodi alt see va kummist kana välja tirida.... et järgmisel hetkel ta ninaga tagasi toppida. On ikka visadust mõnele antud...

SKS 40% valmis!