Mulle jõudis alles täna pärale, et SKSi peale peaks tõsiselt mõtlema hakkama. Kingitusesaajat ma tean oma kudublogi algusest peale või isegi varem. Kohtunud oleme ka:). Ses mõttes on lihtne ja pakutud värvivalik oli ka nii temalik :). Ideed on olemas, realiseerimisega ma veel ei kiirusta. Tahaks, et kingituse postitamine jääks ikka sinna pimedamasse aega ja lähedale jõuludele. Aga võibolla ma muudan meelt, ei või iial teada. Soovides ja idees midagi keerulist ega rasket pole, pigem mõtlen, et võõrale tehes peab olema kvaliteet igati ok ja sellest ka soov tegemiseks aega võtta. Uisapäisa asju on majapidamises niigi, see kingitus peab tulema priima! ;)

Täna käisin hambaarsti juures jälle. (polegi ammu hammastest kirjutanud, ic). Arst rääkis õega laste õpingutest ja Krõlovi valmidest. Ühel oli teismeline laisk kodus ja teisel virk algklassiõpilane. Vene luule tuletas õele meelde salmi "Belejet parus adinnokij, v tumane... " Arst teadis kah une pealt seda, lugesid siis kooris ja samal ajal plommis Kati mul hammast, ic. Ka mina tean seda luuletust, kuigi ma (vist) olen noorem kui nemad. Aga kaasa ei saanud lugeda :P