Vormsil, 2006

Ingrid Rüütel ja koirohi, torupillist rääkimata!
Eilne väljasõit Vormsile kujunes väga meeleolukaks. Juhtus nii, et samal ajal toimusid Vormsil väikesaarte folklooripäevad, kus aukülaliseks meie presidendiproua Ingrid Rüütel.
Kuna folklooripäevadest osavõtjatel oli palutud tulla rongkäiku oma saare-piirkonna rahvarõivastes, siis märkasime juba praamil esimesi kauneid rõivaid. Parasjagu tehti pilti muhu daamidest, üks neist veel kommenteeris, et tee nii, et ikka sukad ka peale jäävad:). Ma pildistasin siis kah ruttu, sest vaatepilt oli nii äge!



Ülesõit kestis ca 50minutut ning meie küsimuse peale, kuidas tolle Reeda pealt autoga maha saab, kosteti: "keegi pole peale jäänud":D. Ei jäänud meiegi.

Esimene suund sai võetud Hullo trahterisse, sest sealse perenaise Monikaga oli kokku lepitud lõunamenüü valik ja kellaaja möllimine. Ühtlasi virgutasime end esimese kohviga ning samal hetkel liikus trahterist mööda kirju rongkäik kiriku suunas, Ingrid Rüütliga eesotsas. Oli ikka äge vaatepilt küll - muhu, hiiu riideid märkasin ja veel mõnda üksikut rõivas. Äkki oleks omalgi tulnud triibuseelik selga panna? A me olime enamik teksausku. Ingridi nägemine tekitas meie seltskonnas nii palju elevust, et võtsime end kah kohe sappa ja liikusime kiriku suunas. Kirik on neil väga armas, pisikene, ilma tornita, tuulelipuga. Käisin korraks ka sees, kuid kuna meie ajagraafik oli suht tihe ja plaan oli kogu saarele tiir peale teha, siis pikemaks kuulamiseks kahjuks aega ei jäänud.



Oma pisikest ekskurssi saarel alustasime siis Rumpost.


Seejärel sõitsime läbi Suuremõisa Förby suunas ning randa otsides ekslesime pisut jalgrattateedel. Muide, saar on täis korralikult tähistatud jalgrattateid ning sinna oleks väga vahva ja mõistlik minna mitmeks päevaks, laenutada jalgrattad ja siis saarel ringi sõita. Näeb rohkem ning elamused on ilmselt mõnusamad, kui ei pea kogu aeg kella vaatama, et viimasele praamile jõuda.
Förbys nägime merd vaid eemalt, lisaks olid seal mingid hullumeelselt suured parmulaadsed lendavad hiiglased. Aga sealt korjasin ma suure vihi koirohtu kuivatamiseks. See on hea kõhurohi talveks, mõru aga tõhus ning siinkandis kasvab vaid valitud kohtades.
Förbyst edasi läks tee Saxbysse, kust viis kena rada alla randa ning majaka juurde. Ilm püsis päikseline ning hiigelparmudest saime lõpuks kah lahti. Ja edasi siis muudkui mööda seda kõvakattelist kaheksakujulist teed, mis saarele kena keerusaia peale teeb:). Mulle omale meeldis enim veskiga Rälby, kus sai mõned meened kaasa soetatud ja faluni punaseid maju imetletud. Veskis olid müügis lahedad puidust kalendrid, kus võimalik puupulgasüsteemi abil märkida kuu, päev ja nädalapäev. Sellised lõbusad:


Rälbys jõudsime põigata hetkeks veel randa, külastada elektrikarjuse taga elavaid shoti mägiveiseid, kelle poolt ma lubasin "sugulastele" tervisi viia:) ning seejärel oli juba kätte jõudnud aeg minna Hullosse lõunat sööma.



Päeva kulminatsiooniks kujunes käsitöölaat ja töötoad koolimaja hoovis. Nimelt leidsin ma sealt hulgaliselt vanutatud asju - sokke, salle, käpikuid. Lisaks pillimeistri, kelle juures sai proovida torupilli puhumist! Nimelt on mul aastast 1998 alates juba suur salasoov olnud proovida torupilli, või suisa seda mängima õppida. Ja eile, peale suurt "kass ümber palava pudru" sebimist sai lõpuks julgus kokku võetud ja pilli proovimiseks palutud. Jessas, kui äge see oli! Aga ka väga raske! Huuled valutasid pärast ning puhumine võttis hingetuks:). Aga kogemus oli nii äge!!!


Jama oli aga see, et neid vilest tulevaid hääli ja seda jorinat ei saanud kuidagi kontrolli alla. Kas tõesti on see vile kogu aeg torupillil peal või oli see selle pilli omapära? Peaks uurima:).
Siin veel natsa pilte laadalt ja töötubadest:



Laadal kolatud ja suheldud, jäi just parasjagu nii palju aega, et teha saarel veel viimane tiir Dibyst Svibyni ning seejärel asuda praamisappa ja koduteele. Ja juba teist korda lõppeb augustisünna Haapsalus ja Padisel:), kenas päikseloojangus ning mõnusate muljetega päevale tagasi õhates. Muide, ka Haapsalus oli laat - nägin tuttavaid pesumasinasalle ja läti aprikoosileiba jms. Aga Vormsi oli ikka asjalikum ja ehedam!

Oh, ma unustasin kõige tähtsama - Rumpo rukkivihkudesse oli peidet minu sünnipäevakink - lumivalge mõnus soe lambanahk!:)

Järgmiste seiklusteni!