Suzanna 1kuune
Suska sünnipäeva ettevalmistused :P

Suska saab homme 2aastaseks. Kuna tal oli jõulushowlt ostetud Dog Soul`i kaelarihm suht katki ning ajutiselt kasutusel Blacky oma, siis mõtlesin sünnaks uue rihma osta. Aga tavaline pontupood reeglina müüb suht ühekülgset toodangut. Mingisuguse ma leidsin, shotiruudulise rätiga küljes. Kodus avastasin, et jalutusrihma kinnituskoht on ainult neetidega rihma küljes, mitte rõngana kogu rihma ümber. Nüüd ma siis paranoiliselt kohe proovisin, et kuidas see jalutades käitub ja kas needid peavad vastu. See võib tunduda veider aga shotikal hoolimata oma kaalust on väga tugev jõud ning tirimisvõime. Eriti kui neid tüüpe on 2 korraga rihmas. Seega on paljud poevärgid lihtsalt mingil hetkel katki läinud. Kõige asjalikumad on nood rihmad, punaseruuduline seal nt Rihma kinnituse saab fikseerida kahe pandlaga, kui on eriti tiriv loom :P. Tekstiil on tugev ja rihm ise dekoratiivne. Oeh, nii palju juttu rihmadest aga noh on oluline asi ju!

Aga Suskast siis ka:). Ma olin pikka aega mõelnud, et teine koer võiks lisaks Blackyle veel olla ning loomulikult shotikas. Silma jäi üks nisude kamp, kuid seal ei sujunud mul kasvatajaga, meie vaated koera igapäevasele kantseldamisele olid erinevad. Siis aga juhtus nii, et Suska omanikud otsustasid 5kuusest Suskast loobuda. Suska oli oma pesakonna ainuke kutsikas. Tema emal tekkis peale poegimist mõned kuud tervisehädad ning Suska peres oli lasteaialaps ning imik. Ühesõnaga, erinevatel mõjuvatel põhjustel otsiti Suskinile kodu. Otsustasin vist hetkega :). Sain omale väga hästi kasvatatud looma, kellel on vaid kaks nõrkust - söömine ja energia kulutamine :)))). Mõlemad meeletutest kogustes loomulikult. Suska on jah algusest peale olnud Blackyst nii erinev. 100% rahulikult kammitav, igat pidi nässerdatav, ilge süleloom ja memmu, suht sotsiaalne.

Selline ta oli, kui ma ta Pelgulinnast koju tõin. Käisime Tripsu ja Blackyga koos jalutamas ning vihma sadas. Suska oli pisut trimmimata aga jube reibas ja rõõmus. Koduvahetus ei põhjustanud mitte mingisugust kurbust või igatsust. Tal oli nüüd uus kamp teise koera ja kassi näol, teda sõidutati ringi, oli uus suur sõber Trips ning uus perenaine minu näol. Eelmises peres kutsuti teda Sussiks ning nii kutsusin ka mina teda pikka aega. Kuid arvestades tema temperamenti ja pidevalt sahkerdamist, on kujunenud Sussist Suska. Ja minu arust sobib see talle paremini. Hästi lahe tüüp! Nad mõlemad on lahedad, aga mõlemad omamoodi. Blacky on rahulikum ja Minu Esimene Oma Koer. Suskin on aga duracelmolekulist lõbus kraage :). Minu mõnusad mummud :P.***

Nii et Palju õnne, Suska :)


***ps. sõna "mummu" tuleneb muumidest, sest minu arust on mingil määral muumidel ja shotlastel mingi sarnasus. Siuke olematu kael ehk kere läheb sujuvalt üle peaks. Ning omade keskel sellised tõelised muumid noh, head ja sõbralikud.