Meilitsi oli tulnud Patonsi uudiskiri, kus ka liikmetele tasuta uued mustrilingid sees. Muuhulgas jäi silma vanutatud hoidik varrastele. Päris armas nägi välja, selline kokkuvolditav ning lillekesed peal:). Samas hoidikust paistsid eelkõige pikad sirged vardad. No mis viga neid ladustada! Mind ajavad marru reeglina ringvardad, mida mul on palju kogunenud. Nendega on kududa mõnus, kerge aga sahtlist ühe paari kätte saamine nõuab mult külma närvi. Tõmbad ühe sellest tamiililaadsest "juhtmest" liikvele ja tuleb kogu varraste armee :D. Ma tean küll, et viisakas laps paneb vardad peale kasutamist samasse karpi tagasi, millega nood kunagi olid ostetud. Aga mul on nood karbid ammu kuskil seitsme maa ja mere taga ilmselt, hea kui ma üldse tean, mis number nood on ja kas neid on 1 või 2. Ühesõnaga, korralagedus ma ütlen. Aga ma ei viitsi ilmselt ka midagi selle likvideerimiseks ette võtta.
Sahtlist leidsin seal hiljuti mööbeldades terve hunniku RASKEID vanu vardaid. Ikka selliseid pikki ning tervate otstega ning eri suuruses. Oi need olid karmid töövahendid kunagi :D. Ringvardad olid ju magedad, miskine paks voolik lükatud vardale ning kogu kuduelu jäi sinna silm-silma järel kinni. Ilge kamm. Siis tuligi neid raskeid "rööbaspuid" kasutada. Vahelduseks olid puuvardad, mis mul kippusid murduma. Ning olid ka alumiiniumid, mis määrisid lõnga. Oi jummel, ma hakkan vanaks jääma. Mis jama mul kõik ei meenu, võehh.