laupäev, 11. veebruar 2006

Aino on ainus!

Hea uudis on see, et ma sain täna oma sõbrapäeva sokipaari valmis. Just pressisin ja viimistlesin aga pilti ei viitsi praegu teha. Halb uudis on aga see, et ma olen pettunud lõngas. Tavaliselt on sokiprojekt midagi sellist, kus saab ära kasutada lõngajäägid ehk siis töö, milleks kulub vähe lõnga ja vähe aega, eks.
Aga seekord ostsin millegi pärast Prismas silma jäänud Novita Ainot. Vaatasin, et tegemist on 100% villase lõngaga ning väga peenike see ka ei tundunud. Tokis oli 100gr lõnga ning plaan on teha sokid kahevärvilised. Peaks ühest tokist jaguma, oli minu mõte. Aga võta näpust. Jagus pooleteiseks (ja mul pole suur jalaalabaa :P)! Seega harutasin esimese soki varba lahti ning kudusin mõlemad sokid põhivärviga ühele kaugusele ning lõpetasin mustrivärviga. Tulemus polnud selline nagu olin vaimusilmas lootnud aga veelkord harutada ka ei viitsi. Nimelt kudusin vanaemal seltsiks olles ning rohkem kui olemasolevad toonid, mul lõnga kaasas ka polnud. Seega siis tulid sellised pooletoobiste moodi sokid... Pressides uurisin tulemust veel. No pole soe ja pehme nagu villase puhul võiks arvata. Võib olla olid vardad liiga peenikesed? Tegin keskmiste sokivarrastega ning kude on pehme. Mulle ei meeldi kui sokk jääb löru ning läheb peale paari kandmist vormist välja, seetõttu väga suurt suurust varrastele ei valinud. Hm, rahulolematu olen!

Koperdan täna pidevalt mõnele oma koduloomadest otsa. Viimane tilk karikasse oli hetk tagasi Suskale otsa jooksmine koos triikimislauaga. Grrrr! Suska hüppas ehmatusest ja mina muidugi ka. Sel loomal on kombeks liikuda sekundi jooksul ca55ruuduse korteri piires diagonaalis teise serva võrreldes sellega, kus sa teda viimati nägid. Ja lisaks liikumisele tabab teda alati paduuni, mis niidab jalapealt :P. Nii ma siis jooksingi talle otsa, sest kui ma lauda tooma läksin, magas ta paksu und tugitoolis. Kui tagasi tulin ja triikmasinat stepslisse panema hakkasin, oli ta külgepidi sohva all... No ok, aeg võis olla paar sekundit rohkem kui sekund, aga noh, ikkagi... nagu kummitus.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar