Mul on täna ideaalse koeraomaniku tööpäev - kodukontor ja mitte ainult! Lubage ma kirjeldan :P.
Tõmbasin elutoas sohva lahti, et kogu kola ja koerad-kass ära mahuksid. Nüüd ma siis vedelen siin oma haige seljaga, kõhuli voodil ja läpakas ees. Suska omakorda on risti üle minu selja. Koera karv pidi olema tervislik, ilmselt ka siis kui koer koos kasukaga seljas elab :D. Minu kõrval on kaks diivanipatja, ühel vedeleb rahulolevalt Blacky ja teisel kass.
Mingi imelik liikuv valu on seljas, vist olen külmetanud. Haiguslehte ei tahtnud ka võtta aga kuna ma mätsisin end rohtudega kokku hommikul, siis liikuva rohupoena tööle ka ei tahtnud minna. Nii ma siis vedelen siin, jälgin töömeile ja messingeri, töö oma ikka (see pole msn) ning vastan vajadusel. Õnneks on praegu suhteliselt rahulikud ajad ja saab elu nii korraldada. Mina olen rahul ja koerad vist ka :)
PS. Seoses kodukontoriga meenus mulle kunagi arvutisse toksitud jutt Madis Jürgeni sulest. Sobib siin kohal kenasti :)
Kabinet - eriotstarbeline kamber geniaalseteks mõteteks.
Madis Jürgen /Ilmunud ajakirjas "Kodustiil"/
Koju on kabinetti lihtne planeerida, kui sul on kolmekorruseline maja. Kabineti võib sisustada ka ühetoalisesse korterisse - aga sel juhul pead sa olema lastetu lesk. Muudel tingimustel on koju kabineti tegemine põnev, keeruline, aga kaheldava otstarbekusega nagu Järve autoülesõit. Kodus töötamise suurim puudus on igasugused töövälised kiusatused. Lähed kööki kohvi valama ja avastad - pannkookegi võiks teha. Pärast pannkooke ja väikest uinakut oled lugenud klassik Rex Stouti äsjailmunud krimkat, käinud tolmuimejaga üle oma otsata riiulid, toonud kuurist puid ja töömeeleolust pole enam midagi järel.
Esimene asi, mida töötoa planeerimisel tuleb mõelda - kuidas eraldada ennast kiustatustest ja tüütust olmest. Et sugulased ei triigiks teise lauaotsa peal pesu ja ei liduks, saunalina ümber tagumiku, vannitoa vahet. Suures korteris või majas on asi lihtne. Sisustad omaette kabineti, paned ukse ette mitu lukku, kabineti kõrvale ehitad eraldi WC ja miniköögi ega välju oma töisest tsoonist enne kui töö tehtud. Kui ruumi ülearu ei ole, tuleb võtta kasutusele nn kombineeritud variant. Töötada võib magamistoas, köögis, söögitoas, esikus, pööningukambris, sahvris ja verandal. Kabinet olgu kus tahes, peaasi, et seal tekiksid head mõtted.
Köök-kabinet on äärmiselt võluv, aga vajab teatud lisatingimusi. Köök-kabinetti tasub teha omale ainult siis, kui võid olla kindel, et sinu vaimustava ideega üheaegselt ei ilmu pliidi ette grupp koduseid, kes nõuavad toitmist. Köök-kabinett võiks olla 40 ruutmeetri suurune - et oleks ruumi võtta vastu tähtsaid tegelasi, kui neid peab töö asjus vastu võtma. Sinna võiks mahtuda eraldi töölaud ja raamatud ja televiisor ja printer ja raal. Köök-kabinetis peaks olema hea ventilatsioon - räimepraadimise puhuks.
Kabinet-elutuba on mõnevõrra tüütu. Töölauda ei saa venitada suurde tuppa rõduukse juurde. Seal on küll valge ja see on ainuke koht, kus avaneb parem vaade kui naiseõe kätetööna valminud lipendav kasvuhoone. Aga kui kuus last jooksevad vahetpidamata sisse ja välja, jääb geniaalne looming ilmselt sündimata. Kui tulevad külalised, pead sa oma kabinet-elutoas paberid ja tähtsad asjad laualt kokku korjama, peitma akvaariumi alla või diivani taha.
Kabinet-söögituba on lihtsamini teostatav. Vaevalt seal kuigi tihti keegi sööb - niikuinii söövad kõik köögis.
Magamistoa ja kabineti kombinatsioon on mugav siis, kui töölaua kohal ei ripu häll kõhuvalude käes kisendava imikuga. Veel on ragne reegel, et töötava inimese vaatevälja ei tohi jääda ülestegemata voodi - mõjub laastavalt. Vasknuppudega voodi asemel tuleb kabinet-magamistuppa paigutada lahtivõetav sohva, millel saab päeval julgelt istet võtta ja mille padjad võiksid olla sulepeaga ühte värvi.
Mida veel olulist? Vaikus. Imelik on see, et rutiinses taustamelus säilitab inimene keskendumisvõime - keset naiskolleegide ühtlast vadinat töökohas või bussis on täiesti võimalik omi mõtteid mõelda. Koduses vaikses töötoas mõjub iga kõrvaline krõbin nagu laviin kõrgmäestikus. Eriline traagika on tehnikahuviline naaber, kes oma meetripikkust peenart (seal kasvab murulauk) traktoriga nädala tagant kultiveerib. Investeerigem isolatsioonimaterjalidesse!
Head mõtted tegelikult laua taga ei tule. Kõige paremad mõtted tulevad hommikul teki all, kui mõistus veel peas ei ole. Veel tulevad head mõtted autoga maale sõites, kui sajab vihma ja puud on raagus. Veel tulevad nad pühapäeval, kui sa tunned lausa füüsiliselt, kuidas linnainimeste neurootiline siblimine ümberringi lakkab. Reeglina tulevad aga head mõtted hobusega sõites. Katseta.
Mul on kodustöötamise võimalus aga enamasti olen ikka kontoris. Vahelduseks on kodus hää olla aga kogu aeg ei tahaks, tööpäevad venivad pikemaks kui kontoris :D
VastaKustutaJust täpselt samad sõnad. :) Kodus töötamise võlu ja valu. Ikka in asju, mis vajaksid tegemist, ja nii nokerdad mõne päeva niimoodi mööda, et leivatööd pole jõudnudki teha. Koristad, teed süüa, aiahooajal kaevad peenraid ka veel ja peale kõige muu on vaja ju suhelda ja nii kiikad veel foorumisse ja teiste blogidesse ja jätad sinna pikki ilukõnelisi, aga suhteliselt asjassepuutumatuid kommentaare... Selline see kodus töötaja argipäev on. :P
VastaKustutajajah :) ühinen eelkõnelejatega, aga ma päriselt ikkagi veel tölöle ei tahaks minna. Septembrist siiski tuleb. Minna...
VastaKustutaKui on ikka tihe päev, siis kiusatusi ei teki ka. Selles mõttes minu jaoks probleemi pole. Aga mulle meeldis see Jürgeni jutt, muheda huumoriga kirjutatud. Sellepärast sai see siia pandud kah :)
VastaKustuta