Korilus

Loom käis seenel.

Muidu oli täitsa tore aga keegi oli metsa maha laotanud mõned puunotid ja kusjuures väga lohakalt. Lisaks olid neil nottidel pikad sarved, väga kahtlane. Iga kord kui selline nott ette jäi, tuli vaadata haledal ilmel inimesele otsa ja paluda, et too tagusmendist pisut toetaks ning hoolitseks, et kasukas kuskile kinni ei jääks. Samas oli seal metsas jube hea mahlane orashein. Nii mõnus oli end pakkida künka otsa ning päikesepaistel nosida. Inimesele see millegipärast ei meeldinud. Kogu aeg käis üks ringi traavimine ja millegi otsimine. Inimene oli väga põnevil kui leidis. Lõhn polnud küll suurem asi nendel seentel aga kes neist inimestest aru saab. Ilmselt oli inimesel neid väga vaja, milleks muidu see lõputu jaht.

Õhtul pandi loom vanni, nii mõnus protseduur. Varbavahed said puhtaks ja kasukas hakkas ka taas läikima. Elamine  oli pisut jahedapoolne ja kuna loomal ei lubatud inimese voodis magada, sai ta pessa lisaks villase teki. Ütlemata praktiline jahedatel öödel.

Oli üks suurepäraselt tegus nädalavahetus.