laupäev, 28. mai 2016

Kõik õitseb aga väga kiiresti

Ma enamasti ei mõtle oma vanusele ja ei pea end ka teab mis vanaks aga teate, see on küll veider, et mida aasta edasi, seda kiiremini lähevad aastaajad mööda :)


Näiteks praegune kevad. Mul on maikuu alati pigem kiire kui meditatiivselt mõnus kulgemine olnud. Eelarveaasta lõppeb ja kogu selle tööelamise ning kodumajapidamise klapitamine kevadisse rütmi on paras väljakutse (oh, ma ei kannata hetkel seda sõna aga no ok). Rääkimata sellest, et mais ALATI toimub kohutavalt palju.


Vahel on tunne, et kõik huvitavad üritused on ühel nädalavahetusel ja siis suvi ka lõppeb. Ok, nii hull just ei ole aga hetki, kus tahaks teleporteeruda või olla vähemalt kahes kohas korraga, on ikka palju... Kõik käib nii kohutavalt kiiresti, korraga, paralleelselt ja mul käib sellest virrist ning varrist kohati pea ringi.


Kahe nädala jooksul on ära õitsenud anemoonid, kullerkupud, nurmenukud, võililled, meelespead...
Täna tuli ema tuppa lupiinidega! Mul seostuvad need lilled enamasti jaanipäevaga kui mitte hilisema ajaga. Miks mais?!


Samas kohe hakkavad õitsema karikakrad ja rukkililled, mis oleks jälle nagu suht "graafikus". Me korjasime neid vanasti koolilõpetamise puhuks.


Ja piibelehed on lahti, lõhnavad mul kodus mis hirmus! Ka neid kingiti mulle aastaid tagasi juuni lõpus koos roosidega keska lõpetamise puhuks. Nii et kuidagi nagu vara oleks... aga ilus siiski. Kui toas on korraga sirelid ja piibelehed, siis peale piibelehelõhna miski muu enam mõjule ei pääse.


Õige kullerkupuaja magasin ma aga kahjuks maha. Mäletan, et olen neid korjanud vanaema kaksikutele sünnipäevaks, mis on 1. juunil. Täna läksin jalutama meie "kullerkupukohta" ning sain mõned viimased, pudenevate kroonlehtedega... nii kahju. Kullerkupuaeg on kõige ilusam aeg!



Aga ma ikka loodan, et see eelarveaasta meil saab  läbi enne kui Eestimaine suvi.


Kommentaare ei ole: