Minu teine shotikas, Suska, oleks täna saanud 12-aastaseks.
Kohutavalt mänguhimuline koer ja pudelitassija loom oli :) Kõik vedelevad plastpudelid tuli üles võtta ja koju vedada. Ja tal oli nende pudelite peale jube hea nina.
Igal shotikal on ikka oma iseloom ja veidrused. Midagi on sarnast ja iseloomulikku muidugi ka aga täpselt ühesugust koera pole olemas. Ma mõtlesin kunagi, et kui Suska oleks olnud mu päris esimene koer, siis ma oleksin vist täiesti oimetu ja poleks vast eales teist koera võtnud. Bga võrreldes olid nad nagu öö ja päev. Hästi domineeriv, suhtleja ja 24/7 mängida ihkav oli ta. Intensiivselt sahmiv ja loom, kes üldse jalutada ei soovinud. Küll me nägime temaga vaeva, oeh. Alguses oli ikka piin, kõik oli nii hirmus ja vastik. Autod ja teised koerad, kassid jne. Pikapeale ikka harjus ja seltskond meeldis. Meelitama pidi ka, maiusega. B tuules tiirles alati, et mis tema saab ja mis temaga tehakse. Kambajõmm selline. Nalja sai nendega palju, sest kuidagi on nii, et kambas koos on shotikad koomilisemad kui üksi.
Tema oli ka kutsikana meelsasti süles. Täiskasvanuna rohkem naaldus inimese vastu kui ronis täiesti sülle. Ses mõttes on Rosin ikka eriline hull. B oli jälle teine äärmus, sülle tuli ise võtta ja siis istus kangelt nagu pulk, et appi, mis lahti on. Et kas seekord kõrvad, silmad või hoopis midagi muud hullu?! Esimesel võimalusel nihverdas end maha. Suskin ikka oli pisut aga no Rosin on nii, et teda tuleb nügida ära :P
Mul on kodus kolm pisikest shotika kujukest aknal. Täpselt mu kolme koera koopiad. Üks raskest materjalist ja B moodi; üks puidust, istuv ja punase kaelarihmaga, Suska moodi; ja siis pisikene kutsikas, väga Rosina moodi loom. Sugugi mitte nimme valitud, vaid erinevatel aegadel minu juurde sattunud. Nagu ka koerad :)
Igatahes meenutame ikka sind kallis kosmonaut!
 |
| Hoclines Kelly-Suzanna aka Suska |
Kohutavalt mänguhimuline koer ja pudelitassija loom oli :) Kõik vedelevad plastpudelid tuli üles võtta ja koju vedada. Ja tal oli nende pudelite peale jube hea nina.
Igal shotikal on ikka oma iseloom ja veidrused. Midagi on sarnast ja iseloomulikku muidugi ka aga täpselt ühesugust koera pole olemas. Ma mõtlesin kunagi, et kui Suska oleks olnud mu päris esimene koer, siis ma oleksin vist täiesti oimetu ja poleks vast eales teist koera võtnud. Bga võrreldes olid nad nagu öö ja päev. Hästi domineeriv, suhtleja ja 24/7 mängida ihkav oli ta. Intensiivselt sahmiv ja loom, kes üldse jalutada ei soovinud. Küll me nägime temaga vaeva, oeh. Alguses oli ikka piin, kõik oli nii hirmus ja vastik. Autod ja teised koerad, kassid jne. Pikapeale ikka harjus ja seltskond meeldis. Meelitama pidi ka, maiusega. B tuules tiirles alati, et mis tema saab ja mis temaga tehakse. Kambajõmm selline. Nalja sai nendega palju, sest kuidagi on nii, et kambas koos on shotikad koomilisemad kui üksi.
Tema oli ka kutsikana meelsasti süles. Täiskasvanuna rohkem naaldus inimese vastu kui ronis täiesti sülle. Ses mõttes on Rosin ikka eriline hull. B oli jälle teine äärmus, sülle tuli ise võtta ja siis istus kangelt nagu pulk, et appi, mis lahti on. Et kas seekord kõrvad, silmad või hoopis midagi muud hullu?! Esimesel võimalusel nihverdas end maha. Suskin ikka oli pisut aga no Rosin on nii, et teda tuleb nügida ära :P
Mul on kodus kolm pisikest shotika kujukest aknal. Täpselt mu kolme koera koopiad. Üks raskest materjalist ja B moodi; üks puidust, istuv ja punase kaelarihmaga, Suska moodi; ja siis pisikene kutsikas, väga Rosina moodi loom. Sugugi mitte nimme valitud, vaid erinevatel aegadel minu juurde sattunud. Nagu ka koerad :)
Igatahes meenutame ikka sind kallis kosmonaut!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar