teisipäev, 19. jaanuar 2016

Jaanuar

... läheb sel aastal ajalukku kui üks lume poolest helde kuu. Ega meil siin muid uudiseid polegi kui et on lumi siin ja seal, hunnikutes ja hangedes, koeral kraevahel, käppade all ning habemes.

Eriti jama on siis kui jääpurikad habemesse kogunevad. Siis on kohe Väga Suur Jama. Tahad pead raputada ja kasukat kloppida ning miski kõliseb lõua otsas ja peksab vastu. Siis tuleb istuda ja mossitada. Sellise habemega ei saa ju kõndida?!
Inimene samal ajal võiks nö ridade vahelt aru saada, et on JAMA. Ja aidata ometigi. Mis siis, et aitamine ka väga ei  meeldi aga vähemalt saab need tolkevad "kristallid" äkki eemaldatud või lühemaks või miskit.

Muidugi teine jama on siis kui lumi käppade alla "pesa" teeb. Sellised ümmargused pesad, mis haagivad end karvade külge nagu kitt. See ajab lausa lonkama aga kuna inimene sikutab vahel natukene valusasti, siis tuleb kõndida sellise näoga, et ei, ma ei lonka. Ei, mulle ei ole kaasas "kaasavara" lumepallide näol. Ei, ma ainult natukene koperdasin. Ok, kui sa väga tahad, sa ju võid vaadata aga põhjust küll ei ole! Ja siis leiad sealt pool kilo lund ja mõned sentimeetrid jääd lisaks. Pane või estakaadile, et puhtaks saada.

Hea asi on see, et kodus, peale jalutuskäiku, läheb loom vabatahtlikult vannituppa, viskab end saunalinale pikali ja kuivab. Täpsemalt öeldes - sulab. Pärast tuleb vaid sulavesi kokku pühkida ja loom ära kuivatada.

Aga lumi on siiski tore! Ja jalutada meeldib väga :)

Kommentaare ei ole: