Pihlakamoos

Ma olen kunagi ammu teinud moosi pihlakatest ja õuntest ning sellest on head mälestused. Lapsepõlves meil oli maal suur pihkalas ning kui linnud marju ära ei söönud, siis neid ikka mõnel aastal oli.

Sel aastal on mu korilusgeen umbes. Ei tõmba eriti metsa ja moosi siiani keetnud ka pole. Hommikul Rosinaga pikka tuuri tehes viis tee meid metsast läbi ning silma jäid ilusad marjad. Korjasin mõned kobarad ja mõtlesin, et proovin. Nii et see on selline "proovipartii" aga maitse on huvitav ning kui ma viitsin, siis äkki teen natukene veel. Koguseid ei mõõtnud, tunde järgi panen kirja.

• pihlakamarju vast tassitäie jagu, puhastatult mõõdetud
• õunu oli 3 pisikest koduaia "punni"
• suhkrut panin maitse järgi ja kahes jaos, seega ei oska öelda, palju kokku kulus. Äkki pool kruusi või natuke rohkem.
• vaniljesuhkrut lusikaotsaga.
• natuke vett, vast kruusitäis

 Puhastasin ja pesin marjad ning panin veega keema. Aeg-ajalt segasin ja lasin podiseda ca 20 minutit. Siis lisasin puhastatud ja tükeldatud õunad. Keetsid kõik pehmeks, vajadusel võib lisada pisut vett, et põhja ei kõrbeks. Kui kõik on pehme, püreestasin moosi möksiks ning segasin suhkru lisaks. Keetsin veel pisut, et suhkur sulaks. Siis panin segu tihedale sõelale nõrguma, et seemned jms välja saaks. Siis veel pisut suhkrut ja vaniljet ning korraks keema.
Seejärel purki ning kaas peale.

Maitselt on moos mõru ja omapärane, mulle meeldib :)