pühapäev, 21. august 2011

Kuidas ma oma koerad ära väsitasin

Hommik oli nii kaunis ning mitmed vihjed seenemetsa teemadel ajasid mul korilusgeenid sügelema. Kutsusin kutsid ka kaasa, et oleks seltsim ja segasem. Tulid, porisesid aga tulid. Porin on tingitud sellest, et eile sai maal palju õues oldud ning neil oli kergekujuline osoonimürgitus.

10 paiku olime esimeses potensiaalses seenepaigas. Hein oli paks, koerad hüplesid elu eest, et sammu pidada ja läbi vantsida. Blacky võitles esimese lahingu väätidega, mis igavesed tõprad sellised, üritasid tal koonu kinni siduda. Tehti esimene statement teemal "ma lähen kohe tagasi" aga õnneks peale läbirääkimisi õnnestus siiski maadam ümber veenda. Seeni me sealt eriti ei saanud, mõned pisikesed kuuseriisikad ainult. Kuidagi üldse ei paistnud, isegi ussitanud ja vanu mitte. Muidu on see selline koht, et kui seeni on, siis neid ka on.

Kuna ilm läks aina paremaks ja koerad näisid olevat olukorraga leppinud, sõitsin edasi. Suunaks Kakerdaja raba, mida ma juba ammu olen ihalenud piiluda-proovida. Ma olen seal kunagi shotikatega matkal käinud, väga tore koht on. Maantee oli inimtühi, ilmselt vabaduse laul oli teinud oma töö (jah, ma ka vaatasin aga ma olen alati üleval ühel ja samal ajal, hoolimata sellest, mis kell ma voodisse kukun :P). Metsaparklas olin esimene, kui öine telkija väljaarvata. Suundusime pontudega laudteele, hirmus elevus ja põnevus sees. Energia ajas mõnel seltsimehel üle ääre ja kohe nii, et ei mahtunud kuidagi teele ära. Lõpuks sai selgeks, et see on see maastik jälle, kus on targem kõndida mööda laudu. Muidu on kere märg ja pind kahtlane.


Raba on praegu suhteliselt kuiv, kõndida oli hea ja mättalt andis jõhvikaid ka korjata. Esimese lombi juures tegime pikema peatuse. Blacky kaanis end veest kummi ja Suska järas esimese porgandi. Seal oli lummavalt vaikne ja ilus. Päike mängis värvidega, isegi linde kostus vähe. Istusin laudteele maha (seal on laiem plats) ja mõtlesin elu üle järele. Suska meelest oli see ajaviit ning nõudis rahutult edasikõndimist. Juua ei soovinud, sest see "kauss" oli tema meelest liiga suur. Tal on mingi kiiks veekogude suhtes, kust tema meelest juua ei saa. Kausil peavad ikka haaratavad piirid olema, eksole.
No aga siis läks laudtee osas kergeks krillimiseks. Tekkis lahkarvamus ja õiendamine, väsimus andis ka tunda. Nii et pöörasin pontudel ninad uuesti metsa poole tagasi. Sõin jõhvikaid ja imetlesin loodust. Jõhvikad on nagu pöidlaotsad, hiigelsuured ja neid on palju! Hetkel küll veel poolpunased aga ma siiski pisut korjasin, sest need järelvalmivad kodus meelsasti.

Siis tuli seenetuur. Blacky jätsime autosse magama, ta vaeseke oli ikka väga kapsas juba selleks hetkeks. Ma vahel unustan, et ta on 11+ loom. Samuti ei taha ma uskuda, et Suska on peaaegu 7 ja pool, sest see elukas on eluaegne kutsikas. Energiapomm ja alati valmis seiklusteks! Nii me siis ringi kalpsasime ja õhtuseks lõunasöögiks üht-teist ka korvi leidsime. Männiriisikaid, pilvikuid ja mõned kukeseened kah.
Mina oleksin veel olnud aga kuna Suska oli ikka väga janus, siis tundus mõistlikum koju tagasi pöörduda.

Praegu on mul kodus kaks shotlase pinnalaotust ja haudvaikus. B liputab magades saba ning S on end selili magama säädnud, kõht taeva poole ja käpad laiali.

Patareid on laetud ja uus nädal võib alata.
Imeilus pühapäev oli!

I did some walking with my doggies today in our closest fen (or bog). There are good hiking tracks and beautiful nature, a really nice place for autumn hiking.  Its called Kakerdaja raba. 


We have several bogs like this in Estonia, all with tracks and information signs, camping places. I think those are quite popular here. I was early bird today, so there was no people around, just me and dogs. We picked some mushrooms and berries, enjoyed the nature and charged batteries. I love that place. Yes, bog can be dangerous sometimes if you are not careful but if you follow all instructions and don´t take any risks, then its great experience. 

Doggies are so tired, I hardly hear them around. I sometimes forget that my older dog is 11+ years old and I should be more careful with such adventures. But another hand, physical exercises are good even for old dogs. Most probably we should do those more often.


I found today just enough mushrooms for nice lunch and got the feeling that autumn arrived. I like this time of season, it is not that hot anymore but still sunny and warm. Forests are full of berries and mushrooms (ok, not in every year but still, this is the season), apples are falling (yes, these are! I have to be careful while walking around our property!), one more week and we could eat plums from mom´s garden.  Waiting for colorful marple leaves..

1 kommentaar:

Anonüümne ütles ...

Nii mõnus lugu! Ja see pilt, kus need seltsimehed kõrvuti laudteel marsivad on vinge :) Peaks ikka ka sügisel korra kasvõi metsas käima..
Susa