Eile reheall mässates (loe: tehes teed puuriitadeni) leidsin tooli, mis täitsa kõbus. Mustus sai maha pestud, restaureerimiskola kappidest välja otsitud ja tänane hommikupoolik nühkides veedetud.
Suurem sodi on maas, tibake tuleb veel nühkida ja siis liimida. Uus põhi panna ning valma!
Teisel pildil on näha lakikorra all olev puit ja puhastatud pind kõrvuti. Päris algseis jäi fikseerimata aga ega ma toda lahti lammuta, nii et saame hakkama küll. Täitsa naturaalselt kokkupandud asi on :), liimijäägid tulid veega leotades kenasti lahti. Tore, et keegi pole vahepeal kätt proovimas käinud, nõukaaegse värviga möksinud või naelu sisse tagunud. Kõik on nii nagu peab :)
Tool ise pole midagi erilist aga miks neid erilisi ikka jahtida. Kui ma ta ise korda teen, siis ongi eriline :)
Mul on vanaema juures ka paar sellist tooli -minu meelest oma lihtsuses armsad. Aga minu kurvastuseks on puukoi neile nii palju kahju teinud, et kohendada pole enam pea midagi.
VastaKustutaAga Sinu korras toolitahaks juba näha :)
ma aravsin, et täna oled Olustveres.
VastaKustutaEi, mul on täna hoopis kino :)
VastaKustutaMeil sajab praegu ladinal, nii et tassisin oma kola tuppa ja valmistun linnapeale minekuks. HOmme kah päev :)
sellised toolid on nii mõnusad. Ma leidsin kord sarnase prügikasti kõrvalt ja vedasin koju. Sai ka korda tehtud ning pärast leidis uue kodu :)
VastaKustuta- Savitaks
ühinen eelöelduga: need toolid on oma lihtsuses lihtsalt võrratud... ühed minu lemmikud :)
VastaKustutaOn jah need selle aja toolid ilusad ja valmis tooli tahaks ka näha. Pakun välja, et kate tuleb roheline ;)
VastaKustutaKate võiks olla sama, mis teisel toolil aga ma pole kindel, kas mul seda veel alles on.
VastaKustutaIgati tänuväärt ettevõtmine ja tulemus kindlasti mõnus!
VastaKustutaMeil muutus ootamatult aktuaalseks vana puidust laua (nõukaajal üle värvitud) ja mõne "talutooli" väike kõpitsemine. Toolid sellised tumedad, aga pole värvitud - tundub, et algses viimistluses, mis iganes see ka poleks, aga tugevad ja katki pole. Tekkis idee need korda teha.
Oskad äkki näpunäiteid jagada kuidas toimetada või kust head infot-abi saada. Pole varem restaureerimisega kokku puutunud. Vana värvi vast suudaks eemaldada, aga mis edasi?
Ega seal muud polegi kui proovida see tume toon maha saada. Ilmselt on immutatud millegagi või lakitud.
VastaKustutaKas nood on seisnud kuivas kohas? Kui jah, siis pole muud kui nühkima :). Kui aga kuskil kuuri all või lakas, siis tasuks tuua tuppa ja lasta seista mõned päevad, et niiskus välja saada. Siis puhastada nuuskpiirituse ja vee seguga (lapiga mustus maha), lasta kuivada ning alles siis puhastama hakata.
Võtsin ise suhteliselt jämeda liivapaberi, vist oli 60. Nühkisin seni kuni ilus puit väljas. Servad ja nurgad on oluliseimad. Kui konstruktsioon on ilus ja tugev, pole vaja lammutada ka. Mul eelmine oli suht räbal, siis võtsin osadeks lahti ja puhastasin eraldi. Seejärel PVA liimiga kokku ning koormarihmaga kinni. Liimijäägid tuleb kindlasti kohe ära pühkida. Kui tool puhas ja koos, siis tuleb viimistlus.
Viimistus on juba maitseküsimus. Seekord tegin linaõliga aga eelmisel korral kasutasin veepõhist peitsi nimega Bets. Müüdi tookord ehituspoodides ning Vunderis, viimases suvel nägin ka.
See segatakse veega ning tool tehakse märjaks. Siis peitsi alla ning lasta kuivada. Lõpuks viimistlesin sherlakiga. See on selline karamellkommi meenutav kristallpuru, mis lahustati vist piirituses kui mu mälu ei peta. Seda oli ka suvel vunderis.
Ma tegin eelmist tooli koolis ja seal oli õpetajal palju erinevaid vahendeid pakkuda. Lahustasime kamba peale lakki ning siis sai selline läikiv tume ja kaitsev kord peale tõmmatud toolile.
Mida enne viimistust veel vaadata, on see, kas toolil pole ehk mingeid auke, nurki, karvaseid servi. Soovitatakse lihvida jämedamast peenema paberiga, et kui alustad nt 60ga, siis liigud peenema poole ja annad viimase lihvi kasvõi seakeelega (on selline nimetus liivapaberil). Siidisukk ei tohi kinni jääda :), nii puhtad peavad servad olema.
Kui tekstiili osa on ka, siis soovitas õpetaja mööbliriiet, mis ei kuluks istumise all ning vatiiniks puuvillast, mitte mahulist, mis vajub ära. Riide saad lõigata vana lõike järgi ning kinnitada põhja külge klammerdajaga.
Vist sai kõik kirja! Midagi hullu ses protsessis pole, peale selle, et puhastamine võtab palju aega. Ma ei kasutanud kummagi tooli puhul masinat, kuna algajana mulle ei meeldinud. Käsitsi lihvides tunnen puitu käe all ja näen, mis too teeb. Muidu vilunult saab vabalt sirget pinda taldlihvijaga teha, nt jalad. Saab kiiremini :).
Kui laual on äkki pisikesi augukesi, mida vaja parandada nt. Siis tasuks koguda lihvimistolm kokku ja segada pvg liimiga. See mäöks on hea hambaorgiga aukudesse toppimiseks. Pealt puhastada ja kuivades ära lihvida.
Ahjaa, veel, lihvida tuleb liivapaberiga puusüü suunas, mitte kunagi risti. Abiks on ka klots, mille ümber saab siis paberi keerata.
VastaKustutaÜks märkus veel: vana värvi saab maha wenfexiga. See on suht mürgine asi, soovitavalt teha õues. Möksiga pintsliga pisike pind kokku, lasta seista ja siis pahtlilabidaga maha kraapida. Toimib hästi just selliste paksude nõukaaegsete värvikihtide korral. Ma tegin vanaema kummutit sellega, et esimest kihti värvi maha saada. Pärast vaja siis ainult lihvida veel aga suurema sodi saab sellega ära.
VastaKustutaKui viitsid lapata läbi siinse teema restaureerimine, siis saab ehk ka lisaks infot. Püüdsin teha märkmeid kui kursustel käisin rahvaülikoolis.
Jõudu!
Suured tänud!
VastaKustutaSee Su eelmine tume tool mulle hirmsasti meeldis :)
Peits+sherlak (mis-iganes-see-ka-poleks) siis?
Tekstiiliosa neil toolidel pole, aga selle asendamist olen jälle kõrvalt näinud, muud mitte. Seisnud on õnneks kuivas.
Jah just, peits ning sherlak (olen kohanud ka väljendit shellakk)
VastaKustutahttp://www.nikerdajad.ee/kontakt.html müüb seda kraami ka.