Pakkimine, pakkimine, pakkimine... napakas reisib vol 100

Kuna ma nüüd hiljuti jälle lendasin kokku 4 satsi, hämmastab mind see lennufirmade reeglistik pagasi osas. Valisin pileteid aja, hinna ja pagasi aspektist ja ikkagi läksin äraantavaga, kuigi nädalavahetus ja puha... Aga no mina ei tea, nii hea on ikkagi kolada lennujaamades kaks kätt taskus, cross body või pisike seljakott vaid kaasas dokumentide, akupanga ja isiklike asjade jaoks. Ma armastan mugavusi :)

Ja siis hakatakse lennule pakkima. Inimestel on miljon pampu - ratastega kohvrid, mis ei mahu üles. Suured paberkotid taxfree kaubaga, joped ja kampsikud, käekotid, spordivarustus jne jne jne. Ainult minek Helsingisse oli ruumi mõttes lahe, kõik teised lennud olid suurte lennukitega, mis sõna otseses mõttes PILGENI täis pressitud inimeste kola. Põrandal, üleval, süles, seljas. Ja see aeg, kus crew jookseb nende asjadega amokki ja üritab neid kuskile veel pressida või sättida. Tulles hilinesid mõlemad lennud. Lisaks kadusid ühel papil dokumendid ja boardingu saba oli uksest välja, sest crew aitas papil otsida. Papi keeldus vahekäigust lahkumast ja muudki mureneerus :D Hullumaja.

Üritan leida argumente, miks ma võiks tahta lennata vaid käsipagasiga:

• õpin kergelt pakkima - ma tõesti seekord proovisin, aga no ei, ikka läks kohver punni, sest siin oli 24C ja seal maandudes 12C... seega parka ja teksa, jälle! Siit kerge jakiga, palav! Ja mul pagas on nõks suurem sellest kohvrist, mida saaks salongi võtta... 
• ei vii kaasa kingitusi - kuna peatusin kolleegi majas, siis seekord oli kaasa võetud purk pohlamoosi (neil ei ole pohli ja pole iial enne saanud maitsta), Muhu leib, mitu šokolaadi, põdravorst ja paar pakki komme, napsud meesperele, kingitused titale, 300g pakk jänesekõrvu koerale jne;
• ei vea kaasa kudumist - on firmasid, kes ei luba metallvardaid salongi ja kui see turvakontrollis avastatakse, siis pitsist ei tõmba just meelsasti vardaid välja. See tähendaks, et peaks kogu töö hiljem ära harutama, sest need silmused ei püsi; sukavarraste osas on kriis nagunii, head on hinnas ja pärandatavad! Ammu pole ka kudunud sellist eset, millesse saaks panna jämedad puust vardad. Ja ma ei oska ilma reisida, isegi kui ma koon umbes paar rida kokku :D, ma tean, ma olen napakas!
• kiire ümberistumine ja ilma pagasit ootamata lennujaamast lahkumine - ma olen vist ses osas imelik, aga ma isegi ei taha vaadata neid lende, millel ümberistumiseks jääb alla 1 tunni. Mul on nagu vanaemal, aega alati laialt. Mulle meeldib lennujaamas kolada. Einestada, kohvitada, poodides käia, miskit nänni kaasa osta jne. Seega paar tundi on täiesti mõnus! Napakas, eksole? Selle baasilt see kohvri self-service´is ära andmine ja hiljem lindilt ootamine on käkitegu. Ma pole vist kunagi kauem kui 10-15 min oodanud ja mul on niigi alati hirm, et ma kaotan äkki mõne asja ära, mis minuga kaasas on. Ok, Budapestis ei olnud Air Balticul self-service drop offi ja pidin ootama, aga ma olin 2h varem kohal nagu reegel ette näeb :). Ainus kord, kus mul kergelt jalg värises all ja kohvriga jamasin, oli tagasilend Shotimaalt ja ümberistumine koos lennujaama vahetusega Heathrow's. Mul oli lahedalt aega, aga see EUsse sisenemine, lennujaama vahetus ja pagas lisasid mõnuga pinget. 

Mõtlesin ka, et kas oli mingi riideese või kohvrisse lisatud värgendus, mida üldse vaja ei olnud? Poole aasta jooksul 10 lendu + üks laevareis, pakitud on oksendamiseni. Seega.. mõttepaus... 

Ok, ühest raamatust oleks piisanud. Riietest on jäänud paar paari sokke üle ja püksipaar, aga seetõttu, et mul vedas ilmaga. Ma jään ellu ilma kudumiseta ka ilmselt, aga kuidagi see on nii osa minust, et oeh...  Kingituste osas olen ma helde, seda vist ei muuda? Matkapäeviku pidajat minust ei saa, see on nüüd kindel. Kuigi mul oli kaunis kaustik, värvipliiatsid ja kleepsud kaasas. Kogusin tsekke ja tegin natukene märkmeid. Eih, sellised vanakooli päevikud koos lisade ja kleepsudega on toredad veebis lapata, aga ise ei viitsi siiski teha. Shotimaa osas isegi pingutasin kodus, aga see polnud enam see. Vahetult on lahedam. Peaks uuendama One Day appi, sellega sai toreda virtuaalse raamatu teha. Hetkemeeleolud, seik, pilt lisaks. Kuupäev, link kaardile. Wroclawis kasutasin kogu aeg ja siiani lappan meelsasti. Aga ega muidu teada ju ei saa kui ei proovi :) 

Kinnitan ausalt, et midagi muud mul ekstra kaasas ei olnud. Seega, lootusetu vanakool, mina olegi see, kes alati kohvri ära annab ja põhjalikult pakib :)