Klaipėda -Juokrantė- Klaipėda

Kolleegid (regioonipõhised) kutsusid mitteametlikule kambaüritusele Leetu, et oleks tore üle saja aasta trehvata ja natukene rutiinist välja saada. Kuna mul on olnud UKst saadik ports sipelgaid püksis ja ma olen peamiselt viitnud aega lennufirmade pakkumisi uurides jms lehtedel, siis olin kohe minemas. Üks "aga" muidugi oli - 50 kilomeetrit rattaga kimamist treenitud inimeste kambas! Hmm.... Juhtusin oma kahtlusi jagama tiimiga (ärisuunapõhisega) ja sain kiire tagasiside, et küsigu ma e-bike`ide kohta ja ei mingit põdemist. Küsisin, bronniti ja otsus oli tehtud! 

Klaipėda hiir

Minek oli metsik, sest see oli meil kõik oma kulu ja kirjadega, igaüks ise vaatas, mis variant on parim või soodsam-mugavam. Mina oleks vabalt autoga läinud, aga siis tuli just Air Balticu soodukas veebi ja mõeldud-tehtud. Lend läks läbi Riia, lühikesed jupid, imeilus ilm, minu meelest tuulevaikne lausa, aga lennukid maandusid nii Riias kui Palangas nagu küpsed ploomid - põmaki! Miks ometi, miks?! 

Kohustuslik vein enne lendu, mine neid piloote jälle tea!

Pakkisin ikkagi äraantava pagasi kaasa, sest rattariided, jalanõud, kingitused jms. Ma pean seda pakkimise asja veel ikka hoolega õppima ja sobiva kohvrikese leidma. See selleks. Kõik sujus, lihtsalt lend oli tsipa kallim. Palanga lennujaam oli nagu pisike putka, aga hullult täis sõjaväelasi meenutavaid kutte. Mõtlesin, et äkki rahuvalvajad, sest piir ju lähedal. Erariietes, aga nad eristuvad kuidagi väga selgelt. Heas vormis, pikad poisid, suured ühe vormiga seljakotid, inglise- ja saksakeelsed jutud. 

Plaan oli leida buss ja tulla Klaipedasse. Kohalik bussipeatuses tõlkis graafikut ja chekkas veebis veel üle ka, aga seda bussi nagu ikka ei tulnud ega tulnud. Lõpuks tuli üks umbkeelse juhiga ning ütles, et Palanga ainult. OK. Mul oli kõht tühi, palav ja sain jutule ühe norrakaga. Kiire tiim up ning takso peale :D Kulud jagasime kolmeks, kohal olime ca 30 minutiga. 

Hotell - Old Mill Conference - oli üllatavalt OK. Hiigelsuur tuba, töölaud, vannituba, katuseaknad, lai voodi. Öölaud ja peegliga laud. Öösel haudvaikne, ma magasin nagu beebi mõlemal ööl sügavalt ja hästi. Meri paistis aknast, kraanad ka, sest nad ehitavad midagi hullult sinna kanti. Hommikusöök oli keskpärane, aga kõht sai täis ja kohv kannatas juua. Ei kurdaks. Hotelli taga, merepool on kena promenaad vaaterattaga. 

Hotelli promenaad

Esimese päeva õhtul kolasin pikalt vanalinnas. Vana, Preisimaa-aegne linnakene, munakivitänavad, natukene veel neid puitraamidel majakesi alles. Külm borš, mida ma alati Leedus käies söön, sest see on seal nii hea! Kohalik odav õlu, koogikesed. Elu nagu lill, eksole :) 

Klaipeda vanalinn

Aga ikka need heas vormis mehed ja massiliselt võõrkeelt. Lõpuks sain lingi, kus kirjutati BALTOPS 2024 üritusest, mis täpselt samadel päevadel Klaipedes toimus kui meie müügitiimi trehvunks. Nii et siis sellepärast! Ja no siis märkasin sõjalaevu ka reidil, suured hallid monstrumid!

BaltOps 2024

Järgmisel päeval oli pidulik rattaring. Saime rendikohast rattad, meestel olid gravelid, osadel tavalised maanteerattad, minu e-bike oli pikkusele sobiv ja lihtsam versioon, boschi akuga. Alguses vänderdasin maja ees hirmunult, sest see oli kõik nii võõras ja teistsugune, aga siis tuli kohe minna liiklusesse (sõiduteele kuni sadamani, appi :D) ja sadamast praamile. Aega virisemiseks ja põdemiseks ei jäetud. Etteruttavalt tuleb mainida, et jäin ellu. 

Marsruut kulges mööda Kura säärt kuni Juokrantė linnakeseni ja tagasi. Kasutasime vastvalminud rattateid, mis on sellised kõvakattega ja keset männimetsa. Imeline minek ja õhk. Natukene joogi- ja pildipause, liivaluited, mõnus kulgemine. Ratas toimis kenasti, kiirused olid 20-30km/h kandis, tundus suht uueväärne sõiduvahend. Meeste e-gravelid olid muidugi ägedamad, aga kitsad rehvid ja kitsam sadul, mul oleks keerulisem olnud sõita. Peff oligi vist ainus, mis kangeks jäi ja paar päeva tunda andis. Kuigi minu rattal oli suht korralik sadul ja mul olid ka rattariided kaasa pakitud (ma sõidan taas regulaarselt kodus ka, nii et päris nullist sõitma ei läinud). 

See pisike linnakene oli imeilus! Kui mereäärses kohvikus keha kinnitasime, oli tunne nagu istuks Haapsalu promenaadil. Väga armas kant! Kohalikud kiitsid veel Nidat ja soovitasid kindasti kunagi külastada, et nende jaoks on Nida "must" suviti. Kaitsealused ehitised, imearmsad majakesed jms. Eks tuleb kunagi plaani võtta. 

Ajagraafik oli suht tihe, pidime viimasele praamile jõudma. Tagasi kulgesime natukene sõidutee servas ja see oli vastik, aga varsti sai keerata metsavahele, mööda kruusakat otse tagasi rattateele. Üks kruusane mägi oli selline püstloodis, et pidasin paremaks ratta kõrval kõndida poolde mäkke ja siis sealt alla kulgeda. Hirm oli natukene sees, üks meil kukkus ja siis oled ise ka nagu sütel kogu aeg. Ajavahe tegin pärast kiirelt tagasi ja keegi minu järel otseselt ei oodanud. Praamile saime sujuvalt, rattaid on seal väga palju, osad lähevad meremuuseumisse (iilus koht, soovitati, aga meil ei olnud aega seekord) ja ülejäänud siis kas sõitma või mere äärde chillima. Neil polnud veel ametlik hooaeg alanud, masse polnud ja ilmaga ilgelt vedas. Selline kerge tuulekene, 20-21 kraadi sooja ja ei tilkagi vihma. Leedukad, kes hommikul olid tulnud Kaunasest, olid saanud kodus korraliku vihma kaela. 

50 km tehtud ja pool akust ainult kulunud. Sõitsin enamasti eco ja tour režiimis. 

Tagastasime rattad ja kõmpisin hotelli. Isegi jalad polnud kanged, väga kerge ja mõnus sõit oli. Õhtul jalutasin jala vanalinna, meil oli õlletehase tuur koos degusteerimisega ning õhtusöök. Hiljem veel linnatuur tunnikene ja siis hotelli magama. 

Läheks teinekordki :)

Tagasi tulin kolleegi autoga Lätti, külastasime veel exkolleegi pisitütart ja veetsime paar tundi Jurmala lähistel eraaias, kuni mul oli aeg viimane Tallina Lux kinni püüda ning koju sõita. 

ex-kolleegi tehtud kook, njamm!

Bribivases oli muidugi pisikene avarii, mis ummistas terve liikluse, nii et buss jäi pisut hiljaks. Huvitav oli ka see, et kõik jutud olid bussis kas läti või vene keeles. Nii Riiast tulnud juht kui Pärnus vahetunud kuju olid lätlased. Inglisekeelsed tervitused ja info tuli lindilt. Pärnu tüüp oli siuke speedy Gonzales, et ma süvenesin parema meelega oma filmivalikusse ja üritasin mitte maanteele vaadata. Ma ikka ei harju sellega, et ka kõrvalistujana on võimalik reisida. Kogu aeg on tunne, et teised juhid on segased :D 

Vot selline tore trip! Aitäh korraldajatele! Nüüd ma jälle olen nagu kolmandalt planeedilt, üritan tööasjadest aru saada ja süveneda. Üldse ei ole nagu sellel lainel veel :) 

Ja uut ratast tahaks ka!