reede, 21. november 2014

Uus (uuenenud) "Käsitöö"

Ostsin eile kerges jõulumeeleolus olles uue numbri  ajakirjast "Käsitöö". Peale kõikvõimalikke vintsutusi Indiaga (meil on kvartalilõpp taas) sain lõpuks ajakirja lugema hakata. Alguses oli tunne nagu oleksin kogemata poes korvi pistnud hoopis "Kodukirja". Nii sarnane kaanekujundus ja algus ka pigem iseloomulik sisustusajakirjale kui käsitööle.


Siis aga tulid tuttavad õmblustööd ja kena kleit, mis on ajakirja esimesest poolest üks minu lemmikuid. Mainima peab ka Anna kudumeid, mis oma lihtsuses on alati mõnusalt võluvad.


Aga siis juhtus ilmselt ajakirjategijatega midagi, sest tulema hakkasid paberist lumerätsakad (neid, mida teeb iga 1. klassi õpilane koolis jõuludeks :)), käesoojendajad, küünlaalused (mille tuleohtlikkus on juba FBs teemaks) jne. Selline tunne, et osa artikleid oli eelmisel toimetajal juba koos kui töö üle anti ja ülejäänud tuli ruttu-ruttu välja mõtelda. Täiesti kurb, ajakiri võiks ikka pisut keskkonda arvestada ja sihtgruppi. Ajakirja suurim ämber olid küpsised, halloo, kas meil on veel vähe väljaandeid, kus retsepte avaldatakse?!

Õnneks II pool ajakirjast päästis numbri - vahva intervjuu Tiina Meeriga, armsad ajaloolised ülevaated tehnikatest, käsitööreisi rubriik jne. Need mulle meeldisid!

Minu lemmik!

Ja kuna ma olen kuidagi karudest viimasel ajal sisse võetud (ilmselt NÄssu mõjud), siis mulle meeldis ka väga too karvase kaisukaru tegemise õpetus.

Mõmm
Aga üldiselt jah, ega ma vanasti ka iga numbriga rahul polnud ja on olnud numbreid, mida ma polegi ostnud, sest minu maitsele on nood olnud sisutühjad. Aga vähemalt on siiani "Käsitöö" kuidagi teistest ikkagi mingil määral eristunud. Viimasega ma aga pole eriti rahul aga viisaka inimesena annaks tegijatele veel ühe võimaluse :)

Osta soovitan ikkagi, sest need Viljandi tudengite teemad on ajatud ja säilitamist väärt. Nt meenusid kunagised katsetused lapsepõlvest, kui ma põnevat tuniisitehnikat käsitööõpiku abil proovisin. Ma ei aimanudki siis, et selles saab nii ägedaid tekke teha!

4 kommentaari:

käsitööõpetaja ütles ...

Olen täiesti samal arvamusel. Ainukesest kvaliteetsest käsitööajakirjast on saamas tavaline naistekas koos üleekspluateeritud toidublogijate retseptide ja Mareti stiilis meisterdustega. Kurb! Selles numbris oli veel eelmise peatoimetaja kätt tunda - õnneks.

KK ütles ...

Jah, latt peaks kindlasti olema kõrgemal. Nn üks-ühele projekte (kehva sõna käsitöövallas) on niigi kõik kohad täis, rohkem peaks andma tõuget loovusele ja inspiratsioonile. Samal ajal arvestama seda tausta, mis meil ajalooliselt on olemas - pika ajalooga käsitöötraditsioon, suhteliselt suur hulk edasijõudnud käsitööinimesi jne.

egater ütles ...

Minu esimene mulje algusest lõpuni lapates oli - suvalise naisteajakirja suvaline meisterdamisnurk. Olin üsna pahane. Terve päeva ohjeldasin end, siis kirjutasin ikka FBsse kommentaari. Nii karmilt siiski mitte, sest pärleid on ka, aga üldmulje on masendav.
Ma ei sa aru, miks ei kasutata üliõpilasi rohkem, lisaks käsitöö omadele ka nt ajaloo õppijaid jne. Seekordses jäi vist lausa kaks suvalist tõlkeasja silma - milleks, kas meil tegijaid tõesti nii vähe?
Tegelikult lõpetasin paar aastat tagasi pikaajalise (15 aastat) kestnud suhte ajakirjaga Pere ja Kodu, sest üldine kujundus mulle üleüldse ei meeldinud. Ja selle korra Käsitöö oma oli ka kuidagi selline..nojah. Õpetajana ma ilmselt seda ikkagi tellimata ei jäta, aga pettumus on ikka väga suur.

Ah jaa...see retsept oli ikka täielik ämber.

Terje ütles ...

Ah, ma ei ,eidnud seda ajakirja letist üleski. Ilmselt sellesama pärast siis...